Uurijad: Inimese kõnevõime pärineb uskumatust antiikajast

Uus teaduslik uuringud näitavad, et inimese keelekasutamiseks vajalik geneetiline alus tekkis palju varem, kui teadlased seni arvasid, juba enne neandertallaste ja kaasaegsete inimeste evolutsiooniliselt eraldumist. Aju suuruse ja emade füüsiliste omaduste vaheline tasakaal piiranud aga selle edasist arengut.

Rahvusvahelised uurijad avastasid, et inimese kõnevõime ja keelekasutamise alus ei ole nii noor, kui varem arvati. Geneetiline vundament, mis võimaldab meil kõneleda ja keelt tundma õppida, kujunes välja enne neandertallaste ja homo sapiensiga seotud lahknemist evolutsioonis.

Uuringud näitavad, et see geneetiline osa oli juba olemas sel ajal, mil meie esivanemad ja neandertallased jagasid ühist esivanem. Teadlased kasutasid geneetiliste andmete analüüsi ja võrdlusuuringuid, et jõuda sellise järeldusele, mis muudab meie arusaama inimkeele päritolust.

Siiski tõdesid uurijad, et inimese aju suuruse ja emade keha füüsiliste omaduste vahel eksisteerib teatud tasakaal, mis takistas kõnevõime edasist arengut. Eriti oluline roll on emade vaagna laius, mis piirab sünnitava lapse pea suurust ja seega aju mahtu sünni hetkel.

See leidmine on oluline, sest see aitab meil paremini mõista, kuidas ja millal inimese tänapäevane keel ja suhtlemisoskused tekkisid. Uuringud annavad uut valgust inimese evolutsioonile ja sellele, millised geneetilised muutused tegid meid selliseks, nagu me täna oleme.