Uued kokkupõrked Etioopia Tigray piirkonnas ähvardavad taaselustada kodusõja

Põhja-Etioopias on puhkenud uued lahingud valitsusvägede ja Tigray piirkonna üksuste vahel, mis seab ohtu 2022. aastal sõlmitud hapra rahuleppe. Rahvusvahelised vaatlejad hoiatavad, et riik võib olla libisemas tagasi ulatuslikku kodusõtta.

Põhja-Etioopias asuvas Tigray piirkonnas ja selle lähistel on puhkenud uued relvastatud kokkupõrked, mis on tekitanud hirmu 2022. aastal lõppenud verise kodusõja taaspuhkemise ees. Lahingud toimuvad Tigray ja naaberpiirkondade piirialadel, sealhulgas Abala ja Erebti linnade läheduses, kus on aset leidnud otsesed tulevahetused föderaalvägede ja Tigray piirkonna jõudude vahel.

Lennuliikluse seiskumine ja eskaleeruv pinge

Olukorra tõsidust kinnitab Ethiopian Airlinesi otsus peatada kõik lennud Mekelle, Shire'i ja Axumi linnadesse, põhjendades seda julgeolekuolukorraga piirkonnas. Samuti on saabunud teateid, et Tigray jõud on väidetavalt võtnud kontrolli oma piirkonna lennuväljade üle, kuigi neid väiteid ei ole õnnestunud sõltumatult kinnitada.

Peaminister Abiy Ahmed valitsus ja Tigray piirkonna võimud esitavad sündmustest vastandlikud versioonid. Tigray regionaalvalitsus süüdistab Addis Abebat provokatsioonides ja rünnakutes, väites, et nende üksused on asunud vaid kaitsepositsioonidele. Föderaalvalitsus seevastu käsitleb arenguid osana koordineeritud ohust, milles osalevad mitmed peaministri vastased relvarühmitused.

2022. aasta rahuleppe varjuküljed

Praegune kriis on otseselt seotud 2022. aastal Pretorias sõlmitud rahuleppe puudujääkidega. Kuigi toona õnnestus sõjategevus peatada, jäid paljud territoriaalsed ja poliitilised vaidlusküsimused, sealhulgas Lääne-Tigray staatus ja tuhandete ümberasustatud inimeste tagasipöördumine, lahendamata. Konflikti keskmes on endiselt fundamentaalne lahkarvamus Etioopia riigikorralduse üle: peaminister pooldab tsentraliseeritud mudelit, samas kui Tigray juhtkond nõuab tugevat föderaalstruktuuri ja piirkondlikku autonoomiat.

Oslo rahuteadlane Kjetil Tronvoll kirjeldab olukorda kui otsustavat eskaleerumist. «Ma arvan, et sõda on juba alanud,» kommenteeris ta olukorda. Samal seisukohal on Berliinis asuva Saksa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuasjade Instituudi analüütik Gerrit Kurtz. «See on samm sõja suunas,» märkis ta, rõhutades, et relvakonflikti peatamine nõuab enamat kui lihtsalt vaherahu, kuna tegemist on üha killustunuma ja keerulisema kriisiga.

Uus opositsiooniliit

Olukorda muudab keerulisemaks teadete kohaselt peaministri vastastest jõududest koosnev opositsioon, sealhulgas Tigray Rahvuse Vabastamise Rinde (TPLF) ning piirkondlike relvajõudude osadest. Kuigi liidu liikmed on minevikus olnud vaenupooled, ühendab neid nüüd taktikaline soov kukutada Abiy Ahmed valitsus.

Ekspertide hinnangul sõltub edasine areng sellest, kas rahvusvahelisel kogukonnal, sealhulgas ÜRO-l ja lääneriikidel, on võimalusi luua diplomaatilist survet, mis suudaks takistada konflikti laienemist täiemahuliseks sõjaks. Praeguseks on diplomaatilised algatused alles keerulises seisus ega ole erinevaid osapooli läbirääkimiste laua taha tagasi toonud.