Uue õiguskantsleri määramise ajastus tekitab Tallinnas vaidlusi

Õiguskantsleri Ülle Madise võimalik siirdumine presidendi ametikohale on tõstatanud küsimuse, kes peaks nimetama järgmise õiguskantsleri kandidaadi. Kuigi ametist lahkuv riigipea võiks menetlust alustada, eelistavad mõned poliitikud otsuse jätmist uuele presidendile.

Õiguskantsler Ülle Madise võimalik kandideerimine presidendi ametikohale on toonud päevakorda küsimuse, milline on sobilik ajagraafik uue õiguskantsleri kandidatuuri esitamiseks. Riigi põhiseaduslikkuse järelevalvega tegeleva ametikoha täitmine on protsess, mis nõuab tasakaalukat lähenemist, kuna õiguskantsler on riigikogu poolt ametisse nimetatav ametiisik.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees on seisukohal, et kandidatuuri määramisega ei tohiks kiirustada. Tema hinnangul oleks mõistlik jätta lõplik otsustus uuele presidendile, kes peaks kandidaadi riigikogule esitama. See vaade lähtub põhimõttest, et uus riigipea peaks saama kaasa rääkida talle usaldusväärse ja koostööaldis õiguskantsleri valimisel.

Teisalt on teoreetiliselt võimalik, et protsessi käivitab veel ametisolev riigipea Alar Karis. Õiguskantsleri kandidaadi esitamise õigus kuulub presidendile ning teoreetiliselt saaks ametisolev riigipea kandidatuuri üles seada veel enne oma ametiaja lõppu. See on tekitanud poliitilistes ringkondades arutelu selle üle, kas uue ametniku valimine peaks toimuma enne või pärast presidendivahetust.

Endine õiguskantsler Allar Jõks on varem avaldanud arvamust, et õiguskantsleri ametikoht on sedavõrd kaalukas, et kandidaatide ring peaks olema lai ning hõlmama kogenud juriste, sealhulgas kohtunikke või advokaate. Praegune diskussioon keskendub suuresti just sellele, kuidas tagada ametikoha järjepidevus ja sõltumatus poliitilistest tsüklitest.