USA Washingtonis: administratsioon valmistab ette uusi ulatuslikke sanktsioone Iraani vastu

USA valitsus Washingtonis kavandab järjekordset sanktsioonide paketti Iraani vastu, et murda kestev konfliktiseis. Rahandusminister tutvustab 24. augustil uusi meetmeid, mis suunatakse ka kolmandate riikide vastu.

Washingtonis töötav USA administratsioon on teatanud uutest majandussurve meetmetest Iraani suhtes, püüdes lahendada riikide vahelise konflikti takerdumist. Valitsuse esindajad kinnitasid, et valmistavad ette sanktsioonide paketti, mis on suunatud kõikidele osapooltele, kes teevad Teheraniga äri.

Rahandusminister Scott Bessent avaldab uue strateegia täpsemad detailid 24. augustil toimuval pressikonverentsil. Bessent on varem märkinud, et USA valitsus rakendab kogu oma käsutuses olevat jõudu riikide suhtes, kes vahendavad raha, ostavad naftat või korraldavad meretransporti Iraaniga.

Uus faas konfliktis

Asepresident J.D. Vance kirjeldas kavandatavaid meetmeid kui konflikti uut faasi. Tema hinnangul on majandussurve Washingtoni jaoks kõige tõhusam vahend eesmärkide saavutamiseks. See lähenemine järgneb varasematele katsetele, sealhulgas 2015. aastal tuumaleppest lahkumisele ja hilisemale "Operatsioonile Majanduslik Raev", mis hõlmas finantssanktsioone ja sadamate blokaadi.

Välispoliitika ekspert ja endine kaitseministeeriumi nõunik Imran Bayumi leiab, et uued meetmed peegeldavad Washingtoni kasvavat rahulolematust varasemate pingutuste tulemustega. Bayumi sõnul puudub USA-l endiselt selge pikaajaline strateegia, mistõttu on tegemist järjekordse katsega survet avaldada.

Kolmandate riikide roll

Endine USA välisvarade kontrolli ameti ekspert Michael Parker tõi esile, et uus strateegia püüab laiendada sanktsioonide mõjuvahemikku. USA soovib suunata piirangud riikidele, mis sõltuvad USA dollarist, kuid jätkavad tehinguid Teheraniga.

Iraan on siiani demonstreerinud suutlikkust sanktsioonidest mööda hiilida, kasutades "varjulaevastikke" ja ettevõtteid, mis pole ametlikes nimekirjades. Sanktsioonide edukus sõltub suures osas sellest, kas kolmandad riigid, sealhulgas Hiina ja Türgi, nõustuvad USA nõudmistega või eelistavad jätkata koostööd Teheraniga.