USA valitsuse laenukulud tõusid kõrgeimale tasemele alates 2007. aastast

USA 10-aastaste riigivõlakirjade tulusus kerkis teisipäeval 5,04 protsendini, mis on kõrgeim näitaja 2007. aastast. Kasvu taga on nii naftahinna hüppeline tõus kui ka tehnoloogiaettevõtete suur kapitalinõudlus.

USA-s on valitsuse laenukulud kerkinud kõrgeimale tasemele alates 2007. aastast, kui 10-aastaste riigivõlakirjade tulusus ulatus teisipäeval 5,04 protsendini. Nõudlus kapitali järele on kasvanud ajal, mil energiaturu ebastabiilsus ja tehisintellekti sektori suured investeeringud avaldavad finantsturgudele survet.

Naftabarreli hind ületas teisipäeval 109 dollari piiri, olles augusti lõpus veel umbes 86 dollari tasemel. Hinnatõusu on vallandanud mure Lähis-Ida olukorra pärast.

Poliitiline vastasseis intressimäärade üle

USA president Donald Trump on avalikult väljendanud vastuseisu intressimäärade tõstmisele, väites, et madalamad intressid on majanduskasvu tagamiseks hädavajalikud. Samas ootavad investorid, et Föderaalreservi juht Kevin Warsh tõstaks intressimäärasid, et ohjeldada naftahinnast tingitud inflatsiooni. President Trump on sarnastes küsimustes varemgi vastuollu läinud keskpanga juhtidega.

Turud jälgivad ka tehnoloogiagigantide mõju. Tehisintellekti arendamiseks mõeldud andmekeskused nõuavad massiivseid investeeringuid, mis sunnib neid ettevõtteid laenama suuri summasid. See suurendab konkurentsi võlaturgudel, kergitades omakorda riigivõlakirjade tulusust.

Rahandusminister Scott Bessent on nimetanud valitsuse hiljutist sekkumist võlakirjade tagasiostmiseks edukaks. BMO Wealth Managementi strateeg Carol Schleif märkis, et turg on juba nädalaid andnud signaale intressitõusu vajalikkusest, ning hoiatas, et juhul kui energiakandjate hinnad ja geopoliitilised pinged püsivad, ei pruugi intressimäärade langust peagi oodata.