USA valitsus kaitseb kava kanda Texases Fort Hoodi tulistaja hukkamine otseülekandena üle

USA sisejulgeolekuametnik kaitses vastuolulist otsust edastada avalikult Nidal Hasani hukkamine, mis on kavandatud detsembrikuusse. Plaani on teravalt kritiseerinud nii vabariiklastest kui ka demokraatidest poliitikud, kes kardavad, et see võib pakkuda kurjategijale märtristaatust.

USA sisejulgeolekuametnik Markwayne Mullin astus pühapäeval vastu kriitikale, mis puudutab Donald Trumpi administratsiooni plaani edastada otseülekandena endise armee majori Nidal Hasani hukkamine. Mehe hukkamine, kes mõisteti süüdi Texases asuvas Fort Hoodi sõjaväebaasis toime pandud rünnakus, on planeeritud detsembrikuusse.

Ajalooline ja vaidlusi tekitav otsus

Kaitseminister Pete Hegseth teatas möödunud nädalal, et Hasani surmanuhtlus viiakse läbi mahalaskmise teel ning sündmus soovitakse muuta avalikult jälgitavaks. Tegemist oleks esimese avaliku hukkamisega Ameerika Ühendriikides peaaegu sajandi jooksul. President Trump on kinnitanud, et on hukkamise allkirjastanud, kuid lõplik otsus ülekande vormistamise kohta on veel langetamisel.

Mullin lükkas telekanalile CBS antud intervjuus tagasi väited, nagu suurendaks selline samm radikaliseerumisohtu. «Ma ei näe siin mingit kõrgendatud riski,» kinnitas ta saatejuhile. «Kui ründad Ameerikat, siis tuleme sulle järele ja tagame, et karistus vastaks kuriteole. Mul ei ole tema vastu mingit sümpaatiat.»

Poliitiline vastuseis kasvab

Kava on tekitanud vastakaid reaktsioone mõlemal pool poliitilist spektrit. Alaska vabariiklasest senaator Lisa Murkowski nimetas otsust jõhkraks, nentides, et sellist vaatemängu ootaks pigem diktaatoritelt kui USA-lt. Murkowski sõnul annaks avalik hukkamine kurjategijale tähelepanu, mida ta väärib kõige vähem, ning võib luua soovitud märtristaatuse.

Sarnast muret väljendas Virginia demokraat Mark Warner, kes hoiatas võimalike riikliku julgeoleku ohtude eest. «Lisaks moraalsetele kaalutlustele võib avalik hukkamine anda terroristlikele rühmitustele propagandavõitu ja seada ohtu ameeriklased nii kodumaal kui ka välismaal,» kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Nidal Hasan, kes on ühtlasi psühhiaater, võttis 2009. aastal toimunud rünnaku omaks, väites toona, et kaitses Afganistanis asuvaid moslemeid ja Talibani USA sõjaväe eest. Rünnakus hukkus 13 relvitut sõjaväelast ning vigastada sai 32 inimest. Hasani hukkamine oleks USA sõjaväe esimene täideviidud surmanuhtlus pärast 1961. aastat ning esimene mahalaskmise teel pärast Teist maailmasõda.