USA välispoliitika Aasias külvab Tokyos, Soulis ja Taipeis ebakindlust

President Donald Trumpi otsus piirata sõjalist koostööd Lõuna-Koreaga ja viivitada relvamüügiga Taiwanile on tekitanud liitlastes küsimusi Washingtoni usaldusväärsuse üle. Samal ajal suunab USA ressursse Iraani konflikti, jättes Vaikse ookeani piirkonna julgeoleku tagaplaanile.

USA president Donald Trump on oma hiljutiste välispoliitiliste otsustega pannud Washingtoni liitlased Aasias julgeolekugarantiides kahtlema. President on vähendanud sõjalist koostööd Lõuna-Koreaga ja seadnud ootele relvamüügi Taiwanile, keskendudes samal ajal suhete taastamisele Põhja-Koreaga.

Sõjalise koostöö kärped

Washington on tühistanud järgmiseks kuuks planeeritud ühised sõjalised õppused Lõuna-Koreaga, põhjendades seda vägede ümberpaigutamisega Iraani konflikti tõttu. Valge Maja on rahulolematu liitlaste panusega kaitsekuludesse ning Donald Trump on viidanud vajadusele võtta suurem vastutus oma julgeoleku eest. Samal ajal liikus alaliselt Aasias paiknenud lennukikandja USS George Washington Lähis-Itta, nõrgestades heidutust piirkonnas.

Analüütik Jeremy Chan märkis, et praegune olukord suurendab piirkonnas kasvavaid kahtlusi USA julgeolekukohustuste suhtes. See on tekitanud probleeme ka Jaapanis, kus valitseb mure, et riik võib sattuda Washingtoni surve alla eelseisvatel julgeolekuläbirääkimistel, kus arutatakse USA vägede ülalpidamiskulusid. Oktoobrisse kavandatud ühised sõjalised õppused Keen Sword võivad kujuneda varasemast väiksemaks, kuna ressursid on suunatud mujale.

Relvamüük ja Hiina

Taiwan jälgib ärevalt olukorda, kus 14 miljardi dollari suurune relvamüügipakett on presidendi heakskiiduta seisnud. Analüütikud usuvad, et USA võib paketi tükeldada, et vältida Pekingi ärritamist enne järgmisel kuul Washingtonis toimuvat kohtumist Hiina presidendi Xi Jinpingga.

Indias on tekitanud küsimusi Pentagoni otsus nimetada Aasia väejuhatus taas Pacific Commandiks, loobudes viitest Indiale. Osa analüütikuid näeb selles märki, et New Delhi pole enam Washingtoni strateegilistes plaanides esikohal. Konfliktiseireorganisatsiooni ACLED vanemanalüütik Pearl Pandya rõhutas, et Donald Trump lähtub välispoliitikas tehingukesksest loogikast, kus erimeelsused konkreetsetes küsimustes toovad kaasa tagajärgi ka laiematele liitlassuhetele.