USA uued kaubandustariifid tekitavad pingeid Euroopa Liidus ja Kanadas

President Donald Trump on kehtestanud uued kaubandustariifid, tuues ettekäändeks sunniviisilise tööjõu piiramise. Kriitikud peavad sammu protektsionistlikuks, viidates USA enda ulatuslikule vanglatööjõu kasutamisele ning tariifisõja ebaefektiivsusele kodumaises majanduses.

USA president Donald Trump on kehtestanud riigis uued kaubandustariifid, tuues ettekäändeks vajaduse piirata sunniviisilist tööd globaalsetes tarneahelates. Kuigi administratsioon väidab, et samm on suunatud tööjõu ärakasutamise vastu, on kriitikud veendunud, et tegemist on varjatud protektsionismiga, mille eesmärk on haarata suurem osa globaalsest kaubandusest.

Euroopa Liidu ja Kanada reaktsioon

Euroopa Liit on sattunud tariifide tõttu raskesse olukorda, vaatamata sellele, et blokk on juba 2024. aastal jõustanud direktiivi, mis keelab sunniviisilise tööjõuga toodetud kaupade impordi. USA kaubandusminister Howard Lutnick on varem avalikult kritiseerinud nimetatud Euroopa õigusakte, väites, et need koormavad põhjendamatult Ameerika ettevõtteid, ning lubanud vastuseks kasutada kõiki võimalikke kaubandusmeetmeid.

Samalaadne vastasseis on tekkinud Kanadaga. President Trump on tariifide põhjendamiseks viidanud 1930. aasta Smoot-Hawley tolliseadusele, mis lubab vastumeetmeid diskrimineerivate tariifide korral. Kanada on aga asunud kehtestama vastutariife, reageerides sellega USA varem rakendatud kaubanduspiirangutele, mida on peetud Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega vastuolus olevateks.

Majanduslikud tagajärjed ja siseprobleemid

Statistika näitab, et tariifisõda ei ole saavutanud oma peamist eesmärki ehk tootmise naasmist USA-sse. Alates presidendi teisest ametiaja algusest on USA töötlevas tööstuses töökohtade arv vähenenud 75 000 võrra. Samal ajal on riigi kaubavahetuse puudujääk kaupade osas jõudnud rekordilise 1,24 triljoni dollarini.

Majandusteadlased osutavad ka tugevale vastuolule USA enda tööjõupoliitikas. USA põhiseaduse 13. muudatuse erandite tõttu on vanglatööjõu kasutamine riigis endiselt laialt levinud, kusjuures mitmed juhtivad USA ettevõtted, nagu Walmart, Cargill ja Burger King, on leidnud äramärkimist raportites, mis seostavad nende tarneahelaid vanglatööjõuga. Hinnangute kohaselt oli 2025. aastal USA vanglasüsteemis tööl ligi 1,4 miljonit inimest.