USA tunnistas esmakordselt kosmoserelva paigutamist Maa orbiidile

Ameerika Ühendriigid on ametlikult kinnitanud, et on paigutanud Maa orbiidile kosmoserelva, mis on mõeldud nii kaitse- kui ründeotstarbeks. USA õhujõudude minister rõhutas, et samm on vajalik vastuseks teiste suurriikide kasvavale kosmosealasele sõjalisele aktiivsusele.

Ameerika Ühendriikide valitsus on teinud ajaloolise avalduse, tunnistades esmakordselt avalikult ründevõimelise relvasüsteemi olemasolu Maa orbiidil. Nüüdne kinnitus peegeldab muutunud julgeolekuolukorda kosmoses ja vajadust strateegilise heidutuse järele.

USA õhujõudude minister Troy Meink teatas sellest esmaspäeval toimunud kaitsekonverentsil, märkides, et orbiidil asuv tehnoloogia on vältimatu osa riigi vägede kaitsmisel. Ehkki minister ei avaldanud relva täpseid tehnilisi parameetreid ega selle stardiaega, rõhutas ta, et Ühendriigid peavad olema valmis reageerima kiiresti muutuvatele ohtudele kosmoses.

Kosmos kui lahinguväli

USA kosmoseväe esindajate sõnul on nende strateegia suunatud kosmose kui strateegilise domeeni kontrollimisele. See hõlmab nii kineetilisi kui ka mittekineetilisi vahendeid, millega saab vastase võimeid segada, nõrgestada või vajadusel täielikult hävitada. USA kosmosevägi, mis loodi 2019. aastal, on viimase 70 aasta jooksul kõige olulisem sõjaline uuendus, saades keskseks vastutajaks satelliitvõrgustike ja kosmosejulgeoleku eest.

Donald Trump on oma administratsiooni ajal korduvalt rõhutanud kosmoseväe rolli mitte pelgalt vaatleja, vaid aktiivse ründejõuna. Plaani kohaselt integreeritakse kosmosepõhised püüdurraketid tulevikus laiemasse "Kuldkupli" (Golden Dome) õhukaitsesüsteemi, mis peaks kaitsma USA territooriumi raketi- ja õhurünnakute eest.

Pinged suurvõimude vahel

Samm orbiidil asuva relvastuse suunas on otsene vastureaktsioon Hiina ja Venemaa arengutele. USA sõjaväejuhtide hinnangul on mõlemad riigid juba aastaid investeerinud tehnoloogiatesse, mis on võimelised USA satelliite ründama või nende sidet häirima. Olukorda on pingestanud ka hiljutised teated, mille kohaselt Venemaa on alates 2022. aastast pealt kuulanud vähemalt tosina Euroopa riigi satelliitide sidet, ohustades seeläbi tundlikke andmeid.

Kuigi 1967. aastal sõlmitud rahvusvaheline leping keelab massihävitusrelvade paigutamise orbiidile, on suurriigid liikunud halli tsooni, arendades spetsiifilisi ründevõimekusi, mida otseselt leping ei sätesta. Kuna tänapäevane sõjaline side, seire ja navigatsioon sõltuvad täielikult satelliitidest, on kontroll nende kohal muutunud üheks 21. sajandi tähtsaimaks julgeolekuküsimuseks.