USA tõmbab NATO-st tagasi hävitajad, hävitajad ja allveelaevad

USA plaanib NATOst eemaldada osa oma sõjalaevadest, hävituslennukitest ja allveelaevadest osana laiemast Euroopa sõjalise kohaloleku vähendamisest. Washington ei ole teatanud täpset ajakava. Samm tekitab muret liitlaste seas, sealhulgas Eestis.

USA kavatseb NATO-st tagasi tõmmata mitmeid sõjalisi varasid, sealhulgas hävituslennukid, hävitajlaevad ja allveelaevad, mis on osa laiemast plaanist vähendada Ameerika sõjalist kohalolekut Euroopas. Washington ei ole siiani teatanud konkreetsest ajakavast nende sammude elluviimiseks.

## Liitlaste mure kasvab

Ameerika Ühendriikide otsus vähendada oma sõjalist panust NATO-sse tekitab tõsist muret Euroopa liitlaste seas, kes on tugevalt tuginenud USA sõjalisele jõule, eriti pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal. Balti riigid, sh Eesti, on eriti haavatavad, kuna nende julgeolekudoktriin põhineb suuresti NATO kollektiivkaitsel ja USA sõjalisel heidutuspotentsiaalil.

Pentagon ja Valge Maja ei ole seni täpsustanud, millised konkreetsed üksused Euroopast välja viiakse, ega öelnud, millises ajavahemikus see toimub. USA juhtkond on andnud mõista, et soovib ümber jaotada ressursse ja suruda Euroopa liitlaseid võtma suurema osa vastutusest oma kaitse eest.

## NATO tulevik kaalul

See on osa laiemast arengust, kus praegune USA administratsioon on seadnud küsimärgi alla Ameerika pikaajalised kohustused NATO ees. Euroopa riigid on omakorda alustanud kiirendatud kaitsekulutuste suurendamist, kuid analüütikute sõnul ei suuda Euroopa lähiaastatel USA sõjalist potentsiaali täielikult asendada. Eesti jaoks tähendab iga samm USA sõjalise kohaloleku vähendamise suunas reaalset julgeolekuriski nii riigi enda kui ka kogu idatiiva kaitsevõime seisukohalt.