USA tehnoloogiahiid Meta alustab tehisintellektikiibi tootmist septembris

USA ettevõte Meta kavatseb septembris alustada oma tehisintellektikiibi Iris tootmist, et kasvatada andmetöötlusvõimsust 2027. aastaks 14 gigavatini. Kiibi arendamisse on kaasatud Broadcom ja tootjaks saab Taiwani TSMC.

USA tehnoloogiaettevõte Meta kavatseb septembris alustada oma tehisintellektikiibi Iris tootmist. Ettevõtte sisememo kohaselt peaks Meta kasvatama oma tehisintellekti taristu võimsuse järgmise aasta lõpuks 14 gigavatini, võrreldes tänavuse seitsme gigavatiga.

Iris on osa nelja põlvkonna kiirendite programmist MTIA ehk Meta Training and Inference Accelerator. Ettevõte kavandab kiibid ise ning kasutab neid Facebooki ja Instagrami tehisintellektiteenuste toetamiseks. Arenduses abistab Metat USA tehnoloogiaettevõte Broadcom, tootmise võtab enda peale Taiwani TSMC.

Uue kiibi katsetamine kestis sisememo järgi kuus nädalat ning tõsiseid probleeme ei tuvastatud. Projekt on Meta jaoks oluline, sest ettevõtte oma kiipide arendamine on enam kui viis aastat veninud. Meta loodab spetsiaalse riistvaraga vähendada tehisintellekti arvutuskulusid ja sõltuvust Nvidia ning AMD tarnetest.

Iris ei asenda siiski täielikult graafikaprotsessoreid, mida Meta ostab mõlemalt ettevõttelt suurtes kogustes. Sisememos märgitakse, et uusimate GPU-de kasutuselevõtt nii suure ettevõtte taristus «osutus raskeks ülesandeks ja võttis meilt aega». Meta tahab uue kiibi turule tuua ligikaudu iga kuue kuu järel kuni 2027. aastani, samal ajal kui tööstuses uuendatakse selliseid kiipe tavaliselt kord aastas või harvem.

Meta kavandab 2026. aastal tehisintellekti taristule kulutada kuni 145 miljardit dollarit. Laiendamiseks on ettevõte sõlminud pikaajalised lepingud Samsung Electronicsiga mälukiipide, SanDiskiga välkmälu ja Sumitomo Electricuga fiiberoptiliste seadmete hankimiseks. Mälukiipide nappus on tõstnud komponentide hindu ning Morgan Stanley analüütikud on nimetanud hinnatõusu «kiibiflatsiooniks».

Meta juhid on samal ajal arutanud võimalusi kaasata tehisintellekti taristu kiireks laiendamiseks täiendavat kapitali, sealhulgas kümnete miljardite dollarite väärtuses aktsiaemissiooni. Arutelud hoogustusid pärast seda, kui Google’i emafirma Alphabet korraldas 85 miljardi dollari suuruse aktsiapakkumise.