USA teadlaste uus meetod muudab koerte bioloogilise vanuse arvutamist

USA geneetikute uus uuring lükkab ümber levinud müüdi, et koera vanust saab arvutada eluaastate korrutamisel seitsmega. Teadlased arendasid välja logaritmilise valemi, mis põhineb DNA metülatsioonimustrite ehk epigeneetilise kella analüüsil.

Ameerika Ühendriikide geneetikud on välja töötanud täpsema matemaatilise mudeli koerte bioloogilise vanuse määramiseks, mis lükkab ümber aastakümneid kasutatud lihtsustatud "seitsmega korrutamise" reegli. Uuring näitab, et koerte vananemine ei toimu lineaarselt, vaid kiireneb oluliselt varajases eluetapis ning aeglustub hiljem.

Teadlaste töörühm analüüsis 104 labradori retriiveri pärilikkusainet, võrreldes tulemusi 320 inimese ja 133 hiire andmetega. Uurimisel keskenduti DNA metülatsioonimustritele ehk nn epigeneetilisele kellale. Need keemilised märgised kinnituvad aja jooksul pärilikkusaine ahelatele, lülitades geene sisse või välja vastavalt vanusele ja keskkonnamõjudele.

Andmete põhjal tuletati logaritmiline valem: inimaastad = 16 × ln(koera vanus) + 31. Selle mudeli järgi vastab üheaastane koer bioloogiliselt juba 31-aastasele inimesele, kaheaastane aga 42-aastasele. Kümneaastane koer on vastavalt uuele arvutuskäigule ligikaudu 68-aastane.

Uurimistööks töötasid teadlased välja spetsiaalse sekveneerimismeetodi nimega SyBS. See võimaldab analüüsida DNA piirkondi, mis on evolutsiooni vältel püsinud muutumatuna eri liikide vahel. Meetod aitas tuvastada, et vananemine on paljuski seotud geneetiliste võrgustikega, mis suunavad loote anatoomilist arengut.

Kuna uuringus kasutati vaid ühte tõugu, piirdub tulemuste rakendatavus esialgu labradori retriiveritega. Teadlased plaanivad edaspidi kaasata analüüsi teisi koeratõuge, et välja selgitada, kuidas erineva oodatava elueaga loomade bioloogiline arengurütm teineteisest erineb.