USA sõltuvus Venemaa uraanist püsib hoolimata keelupüüdlustest

Venemaa on endiselt USA tuumaenergeetika suurim rikastatud uraani tarnija, kattes üle veerandi ameeriklaste vajadusest. Hoolimata 2028. aastaks planeeritud loobumisest, on alternatiivsete tarneahelate loomine osutunud keeruliseks.

USA sõltuvus Venemaa tarnitud tuumkütusest on viimase kümnendi jooksul märgatavalt kasvanud, muutes Venemaa tähtsaimaks partneriks Ameerika Ühendriikide tuumareaktorite kütusega varustamisel. Ameerika Ühendriikide energeetikaministeeriumi andmetel pärines eelmisel aastal üle 26 protsendi riigi tuumaelektrijaamade kasutatavast rikastatud uraanist just Venemaalt. Võrdluseks oli see osakaal kümme aastat tagasi 17 protsenti.

Keelupoliitika ja tegelikkus

Kuigi Ühendriikides võeti 2024. aastal vastu seadusandlus, mis keelab Vene uraani impordi vastusammuna sissetungile Ukrainasse, sisaldab regulatsioon olulisi erandeid. Energeetikaministeeriumil on lubatud väljastada ajutisi impordilubasid juhtudel, kui alternatiivseid tarneallikaid ei ole võimalik kiiresti leida või kui see on riigi huvides. Need erandivõimalused peaksid ametlikult lõppema 2028. aasta jaanuaris, mil USA peab suutma oma tuumakütuse vajadused täielikult mujalt rahuldada.

Analüütikute hinnangul on eesmärk 2028. aastaks täielikult Vene kütusest loobuda tehniliselt ja logistiliselt keeruline. USA tuumaelektrijaamade vajadusest ligikaudu 77 protsenti kaetakse praegu välismaiste tarnetega. Olukorda komplitseerib Ameerika Ühendriikide praeguse administratsiooni poliitika, kus uute tollimaksude kehtestamine võib häirida juba toimivaid rahvusvahelisi tarneahelaid, raskendades uute partnerlussuhete loomist.

Majanduslik mõju ja Euroopa seosed

Venemaa tulu uraani ekspordist USA-sse on vaatamata poliitilisele pingele püsinud märkimisväärsena. Uuringute kohaselt tõi ainuüksi 2024. aastal uraanitarnete jätkumine Venemaale üle miljardi dollari tulu, mis on oluline kasv võrreldes eelnevate aastatega.

Sarnane sõltuvusprobleem vaevab ka Euroopa Liitu. Hiljuti andsid Saksamaa ametivõimud, sealhulgas Alam-Saksi liidumaa keskkonnaministeerium, loa tuumkütuse tehase laiendamiseks Lingenis, mis teeb koostööd Venemaa riikliku ettevõttega Rosatom. Liidumaa minister Christian Meyer selgitas otsust asjaoluga, et kuna Euroopa Liit ei ole kehtestanud otseseid sanktsioone Rosatomi vastu, puudusid Saksamaal õiguslikud alused koostöö keelamiseks.