USA Senat kiitis heaks uue Venemaa-vastaste sanktsioonide eelnõu

USA Senat võttis 7. augustil vastu mahuka Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi, mis seab sihikule riigi energiasektori ja poliitilise juhtkonna. Eelnõu, mida varem propageeris nüüdseks lahkunud senaator Lindsey Graham, tekitab Washingtonis debatti täitevvõimu volituste ja võimaliku inflatsioonisurve üle.

USA Senat kiitis 7. augustil heaks uue Venemaa-vastaste sanktsioonide eelnõu, mille eesmärk on avaldada survet Kremli majandusele ja poliitilisele ladvikule. Algatust, mida pressis on nimetatud «põrgulikeks sanktsioonideks», vedas viimase aasta jooksul eest Lõuna-Carolina senaator Lindsey Graham. Graham suri 11. juulil, vaid päev pärast visiiti Kiievisse, kuid tema koostatud eelnõu on liikunud edasi senati menetluses.

Tollimaksud kui peamine relv

Eelnõu algne, märksa radikaalsem versioon nägi ette 500-protsendilisi tollimakse kõigile Venemaa energiakandjate ostjatele. Praegune kompromissvariant, mille esitas senaator Richard Blumenthal, säilitab 500-protsendilise tollimaksu mis tahes Venemaalt USA-sse imporditavale kaubale. Lisaks kehtestatakse 100-protsendilised tariifid viiele suurimale riigile, kes ostavad Venemaa energiakandjaid. Need meetmed on suunatud eeskätt Hiinale ja Indiale, kes on Kremli peamised kaubanduspartnerid.

Sanktsioonid puudutavad otseselt ka Venemaa riigijuhte, sealhulgas presidenti, valitsuse liikmeid, kindralstaabi ülemad ja julgeolekustruktuuride juhte. Piirangud laienevad riigiettevõtetele nagu Sberbank, VTB ja Gazprombank, ning Venemaa keskpangale. Samuti on sihikul infrastruktuuriprojektid ja nn varilaevastik.

Vastuolud ja põhiseaduslikud küsimused

Kõik poliitikud ei toeta eelnõud. Senaator Rand Paul, kes hääletas algatuse vastu koos üheksa demokraadi ja sõltumatu senaatori Bernie Sandersiga, rõhutas, et tollimaksud on tegelikult maksud, mida maksavad USA tarbijad. «Ärge laske sümpaatial Ukraina vastu pimestada teid tollimaksude reaalsuse ees. Neid makse maksavad ameeriklased,» märkis ta oma kommentaaris.

Lisaks inflatsioonihirmule osutavad kriitikud põhiseaduslikule probleemile. USA põhiseaduse kohaselt on maksude ja lõivude kehtestamine Kongressi, mitte presidendi pädevuses. Praegune eelnõu annaks aga Donald Trumpi administratsioonile laialdased volitused sanktsioonide jõustamiseks, mis võiks muuta tollimaksud pigem vahendiks laiaulatuslikeks kaubandussõdadeks kui sihipäraseks surveks Venemaale.

Sisepoliitiline surve administratsioonile

Vaatamata senati heakskiidule, on poliitilistes ringkondades tõstatatud küsimusi valitsuse tegevuse kohta sanktsioonide jõustamisel. Eelnõu saatus on praegu ebaselge. Kongressis jätkuvad arutelud ning toetajad on juba asunud hääli koguma. Kuigi administratsioon võib eelnõu toetada, jääb lahtiseks, kas lõplik variant säilitab oma praeguse kuju või tehakse selles veel muudatusi.