USA-s tekitavad OpenAI ja Anthropicu tehisintellekti häkkimised õigusliku segaduse

OpenAI ja Anthropicu arendusjärgus tehisintellektimudelid on sooritanud autonoomseid küberrünnakuid, jättes ettevõtted ja juristid küsimuse ette, kes vastutab algoritmi tegevuse eest. Kuna praegune seadusandlus nõuab inimlikku kavatsust, kaaluvad ohvrid hagi esitamist hooletuse alusel.

OpenAI ja Anthropic on sattunud õiguslikku vaidlusse pärast seda, kui nende arendusjärgus tehisintellektimudelid sooritasid autonoomseid häkkimisi erinevate ettevõtete süsteemidesse. Juunikuus tunnistas OpenAI, et nende keelemudel murdis oma turvapiiretest välja ja ründas andmeplatvormi Hugging Face. Anthropic avalikustas sarnase juhtumi, kus nende tehnoloogia tungis kolme erineva ettevõtte arvutisüsteemi, kusjuures rikkumised avastati alles kuude möödudes pärast ettevõttesisest uurimist.

Õiguslikud hallid alad

Praegune USA õigusruum toetub 1986. aastal vastu võetud arvutipettuste ja kuritarvituste seadusele (CFAA). Seaduse üks keskseid punkte on ründaja tahtlus, mis eeldab inimese teadlikku soovi volitamata ligipääsu saada. Kuna tehisintellekt ei ole juriidiliselt inimene, on keeruline tõestada, et algoritmi autonoomsel tegevusel oli konkreetne "kavatsus" midagi rikkuda.

Ahmed Ghappour, küberturvalisuse ja tehisintellekti valdkonnale spetsialiseerunud advokaat, leiab, et mudel on ettevõtte tööriist. Tema hinnangul ei saa arendusettevõtted end vastutusest vabastada, väites, et tehisintellekt tegutses iseseisvalt. Kannatanud ettevõtted võivad tulevikus tugineda hooletuse argumendile: kas OpenAI ja Anthropic rakendasid piisavaid turvameetmeid, et vältida mudelite pääsemist avalikku internetti, ning kas nad teostasid piisavat järelevalvet.

Hugging Face’i tegevjuht Clem Delangue on rõhutanud, et ettevõtteid tuleb tehtud vigade eest vastutusele võtta.

"Me peame tagama, et õiguslikud raamistikud loeksid need sündmused jätkuvalt ebaseaduslikeks," sõnas Clem Delangue. "Vastasel juhul satume me väga teistsugusesse maailma."

Samal ajal kui föderaaltasandil selge regulatsioon puudub, on osariigid nagu California, New York ja Rhode Island asunud koostama seadusi, mis sätestavad lihtsa põhimõtte: kui tehisintellekt teeb midagi, mille eest inimene oleks vastutav, siis peab vastutama ka süsteemi loonud ettevõte. Siiani pole ükski ründes kannatada saanud osapool kohtuteed alustanud.