USA-s kerkis diislikütuse hind rekordtasemele seoses Venezuela naftaleppega

Ühendriikides on diislikütuse hind tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele, ulatudes keskmiselt 5,85 dollarini galloni kohta. Hinnatõusu on ajendanud pinged Lähis-Idas ja Iraani reaktsioon sõjale, mis on sundinud president Donald Trumpi otsima lahendusi läbi ulatusliku naftatehingu Venezuelaga.

Ameerika Ühendriikide autokütuse hinnad on jõudnud ajaloolisse tippu, tekitades märkimisväärset survet tarbijatele ja poliitilist pahameelt enne novembris toimuvaid vahevalimisi. American Automobile Associationi (AAA) andmetel maksab diislikütus Ühendriikides keskmiselt 5,85 dollarit galloni eest, mis on märgatav tõus võrreldes eelmise aasta sama perioodi 3,71 dollariga. Hinnatase on ületanud ka varasema rekordi, mis püstitati pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Kütusehinna järsu tõusu peamiseks põhjuseks peetakse veebruari lõpus alanud Iraani konflikti, mis on kaasa toonud naftatarnete häired. Iraan on reageerinud sõjalisele eskalatsioonile Hormuzi väina sisulise sulgemisega, see on strateegiliselt kriitiline veetee, mille kaudu transporditakse viiendik maailma naftavarudest. See on vähendanud pakkumist ja kergitanud maailmaturu hulgihindu.

Trumpi naftaplaan Venezuelaga

Olukorra leevendamiseks kuulutas USA president Joe Biden laupäeval välja uue strateegilise kokkuleppe Venezuelaga. Tehing näeb ette 17 naftamaardla arendamist, mille prognoositav ressurss on 65 miljardit barrelit. Plaani kohaselt investeeritakse Venezuelasse üle 100 miljardi dollari ning riik saab täiendavat maksutulu üle 209 miljardi dollari.

Venezuela ajutise presidendi Delcy Rodrígueze sõnul on tehing märgiline samm naftatootmise suurendamiseks. USA ametnike teatel säilitab Washington 55-protsendilise kontrolli ühisettevõtte üle, mida hakkab opereerima kogenud eraettevõtja. Siiski on paljud analüütikud skeptilised, viidates pikaajalistele takistustele, mis on varem investeeringuid Venezuela naftasektorisse piiranud.

Poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed

Kütusehinnad on muutunud keskseks valimisteemaks, kuna ameeriklaste rahulolematus majandusolukorraga on vähendanud presidendi toetust. Reutersi ja Ipsosi hiljutise küsitluse kohaselt on Joe Bideni toetusreiting langenud 33 protsendini, kusjuures vaid 31 protsenti ameeriklastest toetab praegust konflikti.

Hinnatõusu mõju ei ole üle riigi ühtlane. AAA andmetel on läänepoolsetes osariikides kulud märgatavalt suuremad maksude ja logistiliste tegurite tõttu. Näiteks Washingtoni osariigis on diislikütuse keskmine hind kerkinud 6,81 dollarini gallonist, olles aasta tagasi 5,03 dollarit. Lisaks diislile on ajalooliselt kõrged ka bensiinihinnad, ulatudes keskmiselt 4,15 dollarini galloni eest.