USA rünnakud Iraanile jätkusid Hormuzi väina pingete taustal

USA sõjavägi teatas, et korraldas Iraani vastu öise rünnakulaine pärast relvarahu kokkuvarisemist. Iraan väitis samal ajal, et Hormuzi väinas plahvatasid kaks naftatankerit, kuid USA väejuhatus lükkas tankeriväite tagasi.

USA sõjavägi korraldas Iraani vastu öise rünnakulaine pärast seda, kui president Donald Trump kuulutas ajutise relvarahukokkuleppe lõppenuks. USA Keskväejuhatuse (Centcom) sõnul olid sihtmärgid Iraani sõjalised võimekused.

«Rünnakute eesmärk on ülemjuhataja korraldusel jätkuvalt vähendada Iraani sõjalisi võimekusi,» teatas Centcom.

Plahvatused Hormuzi väinas

Iraani revolutsioonikaart väitis, et Hormuzi väina laevatee mineeritud osas plahvatasid kaks naftatankerit ja süttisid. Iraani riiklik uudisteagentuur Fars kirjeldas juhtunut samamoodi, kuid Centcom lükkas väite hiljem ümber: «Nagu enamik revolutsioonikaardi väiteid, on ka see vale.»

Iraani meedia teatel kostsid plahvatused Yazdi linnas, Qeshmi saarel ning väina kõrval asuvas Bandar Abbasi sadamas. Laevaliiklus Hormuzi väinas on vastastikuste USA ja Iraani rünnakute tõttu suuresti seiskunud. Tavatingimustes liigub sealt läbi ligikaudu viiendik maailma nafta- ja veeldatud maagaasi tarnetest.

Väited rünnakutest piirkonnas

Iraani relvajõud väitsid, et ründasid USA sõjalisi rajatisi Kuveidis, Bahreinis, Jordaanias ning esimest korda ka Süürias. USA eitas neid teateid. Kuveidi ametnike sõnul said Iraani droonirünnakutes vigastada mitu riigi sõdurit ning kahjustada said elektrijaam ja magestamisrajatised.

USA meediakanali CBS allikate andmetel sai Iraani rünnakutes Jordaanias asuvatele kahele USA baasile viimase nädala jooksul vigastada mitu Ameerika Ühendriikide teenistujat.

Washington on eitanud Iraani varasemaid süüdistusi, et USA ründas Iraanis tsiviiltaristut, sealhulgas sildu, raudteejaama ja lennujaama. Hormozgani provintsi võimude teatel hukkus rünnakutes seitse inimest. Kontrollitud videomaterjal näitas kahjustusi Garivehi sillal: päevavalguses filmitud kaadrites oli osa teest kokku varisenud ja ümbrus rusudega kaetud.

Valge Maja pressiesindaja sõnul korraldas USA rünnakuid «üksnes sõjaliste sihtmärkide, sealhulgas sõjalise logistika taristu vastu». Rahukõneluste katkemine ja pinged Hormuzi väina tuleviku ümber takistasid püsiva relvarahu vahendamist.