USA rünnakud Iraani taristu vastu Hormozgani provintsis nõudsid ohvreid

USA väed on viimase nädala jooksul sihikindlalt hävitanud transporditaristut Lõuna-Iraanis, eesmärgiga piirata riigi logistilist võimekust Hormuzi väina lähedal. 17. juulil toimunud rünnakutes hukkus vähemalt kaheksa inimest.

USA relvajõud on viimase nädala jooksul korraldanud ulatuslikke rünnakuid Iraani lõunaosas asuvatele transporditaristu objektidele. Sõjaline operatsioon on keskendunud peamiselt Hormozgani provintsile, kus on sihikule võetud sillad, tunnelid ja raudteelõigud.

Logistiliste sidemete purustamine

17. juulil ründasid USA väed kuut silda Khamiri maakonnas. Mõni tund hiljem järgnesid rünnakud kahele tunnelile ja täiendavatele sillakonstruktsioonidele Bandar Abbasi linna lähistel. Ametlikel andmetel hukkus sildade pommitamises vähemalt kaheksa inimest. Rünnakute muster viitab plaanipärasele tegevusele, mille eesmärk on Iraani võime liigutada vägesid ja varustust Hormuzi väina suunal täielikult läbi lõigata.

Virginia Techi rahvusvahelise julgeoleku analüütiku Shukria Bradoosti sõnul on USA peamine eesmärk endiselt Hormuzi väina kontrollimine ja selle taasavamine laevaliiklusele. «USA eesmärk Lõuna-Iraani ründamisel on Hormuzi väina taasavamine,» kinnitas ta.

Rõhuasetus Khargi saarele

Analüütikute hinnangul on USA strateegia laiem kui vaid otseste sõjaliste sihtmärkide hävitamine. Washington soovib purustada taristu, mis võimaldaks Iraanil rünnakute järel kiiresti taastuda või oma vägesid ümber paigutada. Moskva Strateegiliste Uuringute Keskuse direktor Ahmad Vakhshiteh märgib, et USA ei ole siiani rünnanud Khargi saare energiataristut, kuigi see on Iraani naftatööstuse keskus.

«Kui Iraan ei näita läbirääkimistel USA-ga üles paindlikkust, võib Washington suurendada survet Khargi saarele, püüdes vähendada Iraani naftaeksporti nullini,» selgitas Vakhshiteh. Ta lisas, et otsene maavägede saatmine saarele oleks strateegiline viga, mis viiks kurnamissõjani, mistõttu on tõenäolisem jätkuv surve läbi distantsilt tehtavate rünnakute.

Poliitiline olukord on pingestunud pärast ajatolla Ali Khamenei matuseid, mil Iraani juhtkonna retoorika on muutunud sõjakamaks. Donald Trump seisab nüüd silmitsi dilemmaga: jätkuv sõjaline surve mõjutab küll Iraani võimekust, kuid tekitab samas globaalseid energiamajanduse riske, mis võivad mõjutada ka USA sisepoliitikat.