USA relvavarud pärast Iraani konflikti: kas Pentagon suudab nõudlusega sammu pidada?

Pärast 40 päeva kestnud sõjalist operatsiooni Iraanis on USA strateegilised relvavarud sattunud tähelepanu keskpunkti. Kuigi Valge Maja kinnitab võimekust, viitavad analüüsid kriitiliste süsteemide, sealhulgas Patriot-süsteemide, märkimisväärsele vähenemisele.

Pärast 8. aprillil jõustunud relvarahu on USA administratsioon pidanud vastama kasvavale survele seoses riigi relvavarude seisuga. Operation Epic Fury nime kandnud 40-päevane intensiivne sõjaline kampaania Iraanis tõi kaasa vastasseisu, kus USA väed tabasid enam kui 13 000 sihtmärki ja tõrjusid üle 1700 Iraani drooni ning ballistilise raketi. Konflikti kogumaksumuseks on hinnatud 37,5 miljardit dollarit, millest suurem osa on kulunud laskemoonale.

Donald Trump on kohtumistel kaitsetööstuse juhtidega rõhutanud vajadust kiirendada tootmismahte, kuid Pentagoni reaalsus on keerulisem. Sõjaminister Pete Hegseth taotles möödunud nädalal senati eelarvekomisjonilt täiendavat 87 miljardit dollarit, et katta kriitilised puudujäägid varustuses.

Relvade nappus ja tootmiskiirus

Analüüsid näitavad, et kõige kriitilisem olukord on seotud kaugmaa-löögisüsteemide ja õhutõrjega. Mark Cancian, strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) nõunik, märgib, et ühe raketi tootmine võtab aega ühest kuni viie aastani ning seda protsessi on keeruline kiirendada. CSIS-i andmetel kasutati konflikti jooksul 1430 Patriot-tüüpi õhutõrjeraketti, mis moodustab märkimisväärse osa kogu sõjaeelsetest varudest, hinnanguliselt 2330 ühikust.

Lisaks Patriot-süsteemidele on kahanenud ka Tomahawk-tiibrakettide varud, mida on lastud üle 1000. Nende rakettide varude taastamine algtasemele võib võtta aega kuni 2031. aastani. Samuti on piiratud Terminal High Altitude Area Defense (THAAD) süsteemide hulk, mida peetakse strateegiliselt oluliseks kaitseks ballistiliste rakettide vastu.

Strateegilised riskid ja Ukraina

Varude nappus tekitab küsimusi USA võimekuse kohta reageerida teistele võimalikele kriisikolletele, eriti Vaikse ookeani piirkonnas. Sõjalised planeerijad viitavad nn Davidsoni aknale, mis suurendab kartust võimaliku Hiina invasiooni ees Taiwani. Analüütikute hinnangul loob laskemoona nappus haavatavuse perioodi, mil USA ei pruugi suuta vajalikus mahus reageerida, kui konflikt peaks laienema.