USA relvatarned Eestisse viivitavad, täpsed kuupäevad endiselt lahtised

Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas, et kokkulepe USA relvatarnete osas on saavutatud, kuid täpseid kuupäevi ta veel nimetada ei oska. HIMARS-i ja Javelini relvasüsteemid pole seni Eestisse jõudnud, sest Iraani sõja tõttu on USA tarneahel häiritud. USA saatkonna asejuht Matthew E. Wall rõhutas, et lõplikud otsused jõutakse tõenäoliselt teha tuleval nädalal Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur tunnistas neljapäeval, 2. juulil 2026, et USA relvatarned Eestisse on küll teel, kuid täpseid tarnekuupäevi pole tal veel võimalik avalikustada. Läbirääkimised on jõudnud poliitilise kokkuleppeni, kuid logistika on veel lahendamisel.

Iraani sõda häirib tarneid

Varem on selgunud, et USA ja Iraani vaheline sõjaline konflikt on otseselt mõjutanud Ühendriikide relvatarnete ajakava mitmesse riiki, sealhulgas Eestisse. Eesti kaitseväge puudutavad konkreetselt HIMARS-i mitmikraketiheitjate ja Javelini tankitõrjesüsteemide tarned, mis on seni maale jõudmata.

Pevkur kohtus neljapäeval USA kaitseministeeriumi asesekretär Daniel L. Zimmermaniga, et olukorda üle vaadata. «Täna kohtusin ka veel asesekretär Zimmermaniga. Käisime veelkord selle üle ja peaks olema valdavas enamuses kõik klaar. Mõned elemendid on veel, mis on otseselt mõjutatud Iraani tegevusest, aga põhikokkulepped on olemas,» selgitas Pevkur. Ta lisas, et nüüd sõltub asi logistikutest, mitte enam poliitilistest otsustest.

USA kohalolu idatiival ei kao

Laiem küsimus puudutab USA sõjalise kohalolu tulevikku Euroopa idatiival. Leedust on USA alustanud rotatsiooni lõppedes 1000 sõduri väljaviimist, mis on tekitanud küsimusi ka teiste Balti riikide kohta.

Pevkur kinnitas siiski, et Eestis paiknevad 700 USA sõdurit vähemalt täielikult siit ei lahku, seda on kinnitanud nii varasemad kokkulepped kui ka värske kinnitus Zimmermanilt. «USA kohalolu nii-öelda Ida-Euroopa riikidest pigem ei kao. Küsimus on aga selles, et mis on need täpsed võimed ja kui suur see kohalolu täpselt olema saab,» selgitas minister.

Wall: liitlased peavad rohkem panustama

USA saatkonna asejuht Matthew E. Wall ei lisanud konkreetseid kuupäevi ei relvatarnete ega sõdurite kohalolu kohta, kuid rõhutas, et kaitsekoostöös on palju liikuvaid osakesi. «Me töötame, et tihendada koostööd kaitsevaldkonnas ja lõppude-lõpuks on Eesti suurepärane partner ja ma arvan, et eestlased ütleksid sama meie kohta,» ütles Wall.

Wall andis mõista, et olulisemad otsused oodatakse järgmisel nädalal Türgis Ankaras toimuvalt NATO tippkohtumiselt. «See on suurem küsimus kui lihtsalt kaks kuupäeva või mis kuskil konkreetses kohas juhtumas on. Asi on selles, et liitlased võtaksid rohkem vastutust ja kulutaks viis protsenti kaitsele,» sõnas Wall, viidates NATO liikmesriikide kasvavale kaitsekulude eesmärgile.