USA rahastus ja Eesti turvalisus: kuhu kaob abi?

Julgeolekuekspert Erkki Koort analüüsib, kuidas USA otsused mõjutavad Eestile eraldatud rahastust ja riigi võimekust. Kirjutaja väljendab muret seoses Iraani konfliktiga ja selle võimalike tagajärgedega.

Esmaspäeval avalikustatud teade USA rahastuse ümberjaotamise kohta tekitab Eestis legitiimset muret. Julgeolekuekspert Erkki Koort, kes töötab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia juures, märgib, et otsused, mille teeb Ühendriigid oma sõjalisel eelarvelt, omavad otsest mõju paljudele riikidele, kaasaarvatud Eestile.

Probleemi tuum peitub selles, kuidas USA rahaline abi, mis oleks pidanud jõudma Eestile ja teistele NATO liitlastele, võib ootamatult teisele kanalile suunata. Koort väljendab kriitikat selle üle, et Eesti investeeringud võivad jääda ajutiste rahahoidise staatusesse, ilma et need tegelikult tulemuseid annaksid. Selline olukord ohustab paljude riikide kaitsmisvõimet järgnevatel aastatel.

Eksperdil on ka suuremad geopoliitilised murid. Iraani konfliktiga seotud arengutest tingitud potentsiaalne sõja laienemine võib radikaalselt muuta NATO liitlaste jaoks kehtivaid ohuslinalgi. Kui USA suunab rohkem ressursse Lähis-Idasse, väheneb paratamatult Euroopa turvalisusele pühendatud rahastus.

Koort rõhutab, et Eestil ja sarnaste väikeriikidega on sõltuvus suurte liitlaste otsustest. See nõuab paremad kontrollmehanismid, et vältida olukorda, kus Eestile eraldatud rahastus jääb tegeliku kasutamata ja võib kaob bürokraatia ahelas või muus riigis kasutatakse ära.