USA politseinikud kasutasid Flocki kaamerasüsteeme naiste jälitamiseks

USA politseinikud on korduvalt kuritarvitanud Flock Safety automaatset numbrituvastussüsteemi, et jälgida oma endisi või praeguseid naispartnereid. Uurimine paljastas vähemalt 50 juhtumit, kus korrakaitsjad kasutasid võrku isiklikel eesmärkidel, ilma et neile oleks seatud vajalikke järelevalvepiiranguid.

Ameerika Ühendriikides on vähemalt 50 korrakaitsjat jäänud vahele või sattunud kahtluse alla seoses Flock Safety kaamerasüsteemide kuritarvitamisega. Politseinikud kasutasid automaatset numbrimärkide tuvastamise tehnoloogiat, et jälgida oma endisi või praeguseid naispartnereid ilma nende teadmata ja nõusolekuta. Need andmed selgusid tuhandete politseidokumentide analüüsist, mis hõlmasid ka kümneid vestlusi ohvritega.

Süsteemi ulatuslikud võimalused

Flock Safety võrgustik on USA-s üks suurimaid, ulatudes enam kui 120 000 kaamerani kuue tuhande asula territooriumil. See süsteem skaneerib igakuiselt ligikaudu 20 miljardit numbrimärki. Probleem seisneb asjaolus, et paljudes politseijaoskondades puudub päringute üle piisav järelevalve. Süsteem võimaldab politseinikel jälgida autode liikumist reaalajas ning kuna sageli pole nõutud kriminaalasja numbri sisestamist iga otsingu juures, on muutunud lihtsaks selle vahendi kasutamine isikliku elu häirimiseks.

Tragöödia Braseltonis

Üks kõige tõsisemaid juhtumeid leidis aset Georgia osariigis Braseltonis. Tollane politseijuht Michael Steffman kasutas süsteemi, et jälgida 50-aastast Marcy Bakley’t ja tema teismelist tütart. Andmete kohaselt tegi Steffman umbes 600 päringut, et tuvastada naise auto asukohta. Bakley paigaldas kodumaja juurde turvakaameraid ja kontrollis oma sõidukit jälitusseadmete suhtes, aimamata, et info lekib otse politsei andmebaasist. Novembris Steffman vahistati süüdistatuna jälitamises ja võimu kuritarvitamises, kuid kohtuasja ei toimunud: aprillis leiti mees kodust surnuna.

Ettevõtte reaktsioon

Garrett Langley, ettevõtte Flock asutaja ja juht, on väitnud, et süsteemi väärkasutamine on paratamatu. Tema sõnul «inimloomust muuta ei saa» ning ettevõte keskendub pigem tagantjärele toimuvale auditile kui päringute eelnevale tõkestamisele. Ajakirjanduslikud uuringud on siiski tuvastanud juhtumeid, kus politseinikud jätkasid süsteemi kasutamist ka pärast seda, kui asutused olid saanud vihjeid nende ebaseaduslikust tegevusest. Mõned ohvrid said oma jälgimisest teada alles pärast sisejuurdluse teavitust või juhuslikku kontrolli.