USA Pentagon loob Poolas eksklusiivse NATO töörühma

Pentagon korraldab järgmisel kuul Poolas NATO tulevikku käsitleva kohtumise, kuhu pole kutsutud paljusid võtmeliitlasi. Algatus on osa laiemast USA valitsuse strateegiast premeerida või karistada liitlasi vastavalt nende koostöövalmidusele ja kaitsekulutustele.

USA kaitseministeerium on algatanud NATO tuleviku teemalise töörühma, mille kavandatav kohtumine Poolas leiab aset peatselt. USA kaitseametnikud on otsustanud kutsetest kõrvale jätta mitmed alliansi pikaajalised liikmed, sealhulgas Suurbritannia ja Prantsusmaa, mis on tekitanud diplomaatilistes ringkondades küsimusi alliansi ühtsuse kohta.

Algatust juhib Pentagoni poliitikajuht Elbridge Colby, kes on viimastel kuudel kogunud enda ümber riikide ringi, mida diplomaadid nimetavad "Bergeni rühmaks". Sellesse gruppi kuuluvad praeguse seisuga Norra, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa ja Holland. Kohtumise korraldajate sõnul on eesmärk arendada uusi ideid NATO tugevdamiseks, kuid kõrvalejäetud liitlaste esindajad on väljendanud hämmingut, miks riigid, kes investeerivad märkimisväärselt riigikaitsesse, on jäetud protsessist välja.

Eksklusiivne "Bergeni rühm"

Elbridge Colby korraldas esimese seda tüüpi kohtumise varem Norras Bergenis. Toona rõhutas Pentagoni esindaja, et eesmärk ei ole NATO-t lõhkuda, vaid pigem leida viise alliansi stressitestimiseks ja võimekuse tõstmiseks. Osa diplomaate viitab, et USA võib peagi laiendada seda klubi veelgi, tuues näiteks Taani seoses sõjalise jalajälje laiendamisega Gröönimaal.

Siiski on tekitanud pingeid asjaolu, et USA valitsus on hakanud liitlasi jagama soosikute ja vähemsoosikute nimekirjadesse. See lähenemine järgib Donald Trumpi administratsiooni laiemat strateegiat, kus NATO-t on korduvalt kritiseeritud "ühesuunalise tänavana". President on avalikult pahandanud liikmesriikide suutmatuse pärast täita kõrgeid kaitsekulutuste eesmärke ning nõudnud suuremat pühendumust USA geopoliitiliste prioriteetide toetamisele.

Ähvardused ja tagajärjed

USA kaitseminister Pete Hegseth on jaganud sarnast seisukohta, hoiatades, et riigid, kes ei toeta USA strateegilisi huve, peavad arvestama tagajärgedega. See tekitab hirmu liitlastes, kes kardavad, et Donald Trumpi võib killustada NATO-t viisil, mis nõrgestab kollektiivkaitset olukorras, kus Venemaa jätkab agressiivset käitumist.

Eriti kriitiliseks teeb olukorra asjaolu, et Pentagon ei ole andnud selgeid kriteeriume selle kohta, miks mõned riigid on valitud ja teised kõrvale jäetud. Ühe kõrvalejäetud riigi diplomaat nentis, et neile pole edastatud sisulist teavet kohtumiste eesmärgi kohta. Valge Maja ega Pentagon ei ole küsimustele vastanud.