USA nõuab Läänekaldal asuva Qusra küla blokaadi hukkamõistmist

Washington on avaldanud survet Iisraeli peaministrile, et ta mõistaks hukka juudi asunike poolt Läänekaldal asuvas Qusra külas kehtestatud blokaadi. Olukord on muutunud teravaks, kuna piiratud alal viibib ka USA kodanik.

Washington nõuab Benjamin Netanyahu avalikku sekkumist Läänekaldal asuvas Qusra külas, kus juudi asunikud on hoidnud kohalike elanike kodusid piiramisrõngas juba ligi nädal aega. Ameerika Ühendriikide administratsioon on asunud survet avaldama pärast seda, kui selgus, et üks blokaadis viibivatest isikutest on palestiina-päritolu USA kodanik.

Humanitaarkriis ja diplomaatiline surve

Qusra külas on praeguse seisuga lõksus umbes 15 palestiinlast, kelle hulgas on ka kaks last. Elanikud on alates eelmise nädala lõpust jäetud vee ja elektrita. 13. augustil piirkonda saadetud sõjaväelased on küll demonteerinud ühe asunike püstitatud telkidest, kuid elanike kinnitusel jätkub nende vabaduse piiramine endiselt. Üks piiratud elumajas viibivatest elanikest, Aisha Hassan, kirjeldas olukorda kui jätkuvat hirmu ja muutumatut seisundit.

Skandaal eskaleerus pärast seda, kui USA suursaadik Iisraelis Mike Huckabee nimetas blokaadi korraldajaid «Iisraeli terroristideks». Ehkki Huckabee on varasemalt olnud asunike liikumise kindel toetaja, on seekordne juhtum ja USA kodaniku ohtu sattumine sundinud Washingtoni teravamat seisukohta võtma. Peaminister Netanyahu ei ole seni blokaadi ametlikult kommenteerinud.

Poliitilised riskid ja laiem kontekst

Netanyahu jaoks on olukord poliitiliselt keeruline, kuna umbes kahe kuu pärast toimuvad Iisraelis valimised ning tema juhitav paremtsentristlik koalitsioon on tugevas sõltuvuses asunike toetusest. Asunike ebaseaduslikud tegevused Läänekaldal on alates 2023. aasta 7. oktoobrist märgatavalt sagenenud, eesmärgiga luua uusi kontrollpunkte ja ühendada olemasolevaid enklaave.

Praeguse seisuga elab Läänekaldal ligikaudu 500 000 asunikku ja umbes 3 miljonit palestiinlast. Inimõigusorganisatsiooni Peace Now andmetel ulatub ametlike ja mitteametlike asulate ning eelpostide arv 536-ni. Tänavu mais jõustus Euroopa Liidu sanktsioonide pakett, mis on suunatud vägivaldsete asunike vastu. Selle meetme jõustamist blokeeris aastaid Ungari, mida juhib Viktor Orbán, kuid lõpuks õnnestus sanktsioonid siiski vastu võtta.