USA naftahiiglaste rekordkasumid süütavad poliitilise tulekahju Washingtons

Exxon ja Chevron teenivad Iraani sõja ajal rekordkasumeid, samal ajal kui USA-s on bensiinihinnad aastaga tõusnud ligi veerandi võrra. Kõrged kütusehinnad on muutunud poliitiliseks lõhkeaineks nii Trumpi administratsiooni kui ka demokraatide jaoks.

Iraani sõda on USA suurimatele naftafirmadele kuldne aeg, ja just see tekitab Washingtonis üha teravamaid pingeid.

Kasumid, mis silmad ette löövad

Financial Timesi andmetel küünib Exxoni teise kvartali puhaskasum 15 miljardi dollarini. Chevroni oma ulatub hinnanguliselt umbes 10 miljardi dollarini, üle kolme korra rohkem kui eelmises kvartalis. Rafineerimisettevõtted Marathon ja Valero on samuti kursil rekordkasumile tänu kõrgematele hindadele, USA kildanafta tootjad liiguvad samas suunas.

Tarnehäired, mille on põhjustanud Iraani konflikt, on andnud USA energiahiiglastele tugeva tuulepuhke selja. Rahvusvahelise võrdlusaluse Brenti toornafta hind tõusis pärast seda, kui USA alustas taas Iraani sihtmärkide ründamist. Neljapäevaks, 9. juuliks, oli hind stabiliseerunud umbes 77 dollari juures barreli kohta.

Poliitiline surve kasvab

Donald Trump on ise süüdistanud energiafirmasid liigkasuvõtmises, kuna bensiini hind on USA-s aastaga tõusnud ligi veerandi võrra. Analüüsifirma ClearView Energy Partners kaasasutaja Kevin Book kirjeldas olukorda tabavalt: «Investorid näevad kasumit, valitsused aga punast tuld. Valitsus soovib enne valimisi selgelt kütusehindadele mingisugust leevendust, kuid hinnatõusu ei põhjustanud mitte tööstus, vaid sõda.»

Ka demokraadid on rünnakule asunud. Senaatorid Elizabeth Warren ja Sheldon Whitehouse nõudsid naftafirmadelt dokumente hinnakujunduse ning Valge Majaga peetud suhtluse kohta. «Ameerika pered maksavad tanklates meeletult kõrgeid hindu, samal ajal kui fossiilkütuste tööstus teenib tänu Trumpi administratsiooni sõjale Iraanis tohutut erakorralist kasumit,» kirjutasid nad ühisavalduses.

Rafineerimine kitsaskohas

Konsultatsioonifirma Enverus analüütik Carl Larry osutas struktuurilisele probleemile, mis hoiab kütusehinnad kõrgel: «Rafineeritud naftatoodete ja toornafta hindade vahel valitseb tohutu erinevus. Asja tuum on selles, et rafineerimisvõimsus on piiratud, samas kui toornafta tootmine näib isegi praegusel ajal olevat kõrgel tasemel.»

Analüütikud hoiatavad, et kütusehinnad võivad jääda kõrgele isegi siis, kui naftatootmine kasvab, ebakindlus Hormuzi väinas lisab turgudele täiendavat survet.