USA majanduspoliitika: kas tehisintellekt suudab riigivõla probleemi lahendada?

USA administratsioon panustab 40 triljoni dollari suuruse riigivõla vähendamise tehisintellektil põhinevale majanduskasvule. Finantsturud ja majanduseksperdid suhtuvad aga skeptiliselt ideesse, et tehnoloogiline areng suudaks katta USA kasvavat eelarvepuudujääki.

USA administratsioon Washingtonis otsib võimalusi riigivõla haldamiseks, mille lahendamiseks loodetakse tehisintellektist tingitud majanduskasvule. Valitsuse rahandusminister Scott Bessent on seadnud eesmärgiks saavutada 3-protsendilist aastast majanduskasvu, mis aitaks järk-järgult katta 40 triljoni dollari suurust föderaalvõlga. President Donald Trump on oma avalikes sõnavõttudes rõhutanud riigi majanduslikku potentsiaali, väites: «Me kasvame kiiremini, kui me oleme kunagi varem kasvanud.»

Võlakirjaturu skeptiline hoiak

Finantsturud suhtuvad sellesse visiooni siiski ettevaatlikult. Möödunud nädalal tõusid 10-aastaste riigivõlakirjade intressimäärad viimase veerandsajandi kõrgeimale tasemele. Intresside tõusu taga on osaliselt geopoliitiline ebakindlus, kuid turud reageerivad teravalt ka tasakaalustamata riigieelarvele. Föderaalreserv on juba tõstnud lühiajalisi intressimäärasid inflatsioonisurve tõttu, kuid investorid nõuavad riigivõla katmiseks üha suuremat tulusust, kuna riigi rahanduslik olukord on muutunud ebastabiilsemaks.

Kapitali võidujooks tehnoloogiagigantidega

USA rahandusministeerium on sattunud keerulisse olukorda, kus riik peab konkureerima erasektori investeeringutega kapitali pärast. Suured tehnoloogiaettevõtted, mida tuntakse superskaaleritena, investeerivad hiiglaslikke summasid andmekeskuste rajamisse, et arendada tehisintellekti. See nõudlus laenuraha järele tõstab intressikulusid veelgi. Föderaalvõla intressimaksed moodustavad praegu 3,3 protsenti riigi SKP-st, olles oluliselt kõrgemad kui viimase poole sajandi keskmine, mis ulatus 2,1 protsendini.

Kasvuhüpoteesi matemaatiline reaalsus

Majandusuuringud viitavad sellele, et tehisintellektist oodatav majanduskasv ei pruugi olla piisav eelarvepuudujäägi katmiseks. Committee for a Responsible Federal Budget (CRFB) analüüs näitab, et eelarve tasakaalustamiseks 2036. aastaks oleks vaja aastast 7,2-protsendilist majanduskasvu. Stanfordi majandusteadlase Hanno Lustigi arvutused näitavad, et andmekeskuste investeeringute tasuvuse saavutamiseks peaksid ettevõtete tulud kasvama igal aastal 45 protsenti järgmise seitsme aasta jooksul. See eeldaks tulevikus ligi 9-protsendilist panust riigi SKP-st.

Lisaks on tehisintellektist tulenev kasu jaotunud ebaühtlaselt, suunates kapitali omanikele, kelle maksustamine on sageli kergem kui tööjõu oma. See tähendab, et isegi kiire majanduskasv ei pruugi tuua riigikassasse piisavalt makse, et katta kasvavaid kulusid ja vähendada 6-protsendilist eelarvepuudujääki, mis prognooside kohaselt jätkab kasvamist.