USA majanduse tegelik käekäik Donald Trumpi teisel ametiajal

President Donald Trumpi teisel ametiajal on USA majandus näidanud ootamatut kasvu, mida toetavad tehisintellekti investeeringud ja valitsuse kulutused. Samas varjutavad seda edu rekordiline riigivõlg, kõrged intressimäärad ja importtollidest tingitud inflatsioonisurve.

President Donald Trump on oma teise ametiaja esimese kahe aasta jooksul rõhutanud Ameerika Ühendriikide majanduse erakordset jõudlust. Majanduslikud andmed näitavad, et USA SKP on kasvanud 2,2-protsendilise aastase tempoga, mis edestab teisi G7 riike. See kasvutempo on olnud kiirem, kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) esialgu prognoosis, kui president 2025. aasta aprillis uued imporditollid kehtestas.

Tehnoloogia ja investeeringute buum

Majanduskasvu üheks peamiseks mootoriks on olnud tehnoloogiasektori panus, eriti tehisintellekti arendamisse suunatud kapital. USA ettevõtete investeeringud andmekeskuste ehitusse ulatusid 2026. aasta augustis 5 miljardi dollarini kuus, mis on peaaegu kahekordne summa võrreldes ajaga, mil Donald Trump ametisse naasis. Samas on majanduse käekäik tihedalt seotud geopoliitiliste pingetega, sealhulgas USA ja Iraani vahelise konfliktiga. See on häirinud Lähis-Ida naftatarneid, mis on kergitanud kütusehindu, mõjutades otseselt tootmiskulusid ja inflatsiooni.

Elukallidus ja kodumajapidamiste olukord

Kuigi keskmine sissetulek inflatsiooniga korrigeerituna tõusis 2025. aastal 2,6 protsenti, ulatudes rekordilise 87 460 dollarini, on sellel medalil ka teine pool. Institute on Taxation and Economic Policy (ITEP) analüüsi kohaselt on keskmise sissetulekuga pered 2026. aastal majanduslikult raskemas olukorras, kui nad oleksid olnud ilma tollimaksude ja tervisekindlustuse toetuste lõppemiseta. Vaesemad leibkonnad on kaotanud keskmiselt 750 dollarit, samal ajal kui rikkaim 1 protsent elanikkonnast on valitsuse maksukärbete toel oma positsiooni parandanud.

Diislikütuse hind, mis on kriitilise tähtsusega nii põllumajanduses kui ka tööstuses, saavutas septembris 6,52 dollari suuruse rekordtaseme. See on pannud jaemüüjad hoiatama toiduainete edasise hinnatõusu eest. Tööturg on samas püsinud stabiilsena, 4,2-protsendilise töötuse määraga, kuid uute töökohtade loomise tempo on aeglustunud: kui Joe Biden viimasel ametiaastal lisandus keskmiselt 122 000 töökohta kuus, siis nüüd on see arv langenud 34 000-ni.

Riigivõlg ja intressimäärad

Föderaalvalitsuse eelarvepuudujääk ulatus 2026. aasta septembrini 2 triljoni dollarini, mis moodustab ligikaudu 6 protsenti riigi SKP-st. See on sundinud riiki rohkem laenama, mis on tõstnud 10-aastaste valitsuse võlakirjade tootlust, mis on püsinud kõrgel tasemel. See omakorda survestab kinnisvaraturgu, kus hüpoteeklaenude intressimäärad on püsinud kõrged. Praegune olukord raskendab eluaseme soetamist ja vähendab olemasolevate kinnisvaraomanike soovi kolida, kuna paljud eelistavad hoida varem sõlmitud madalama intressiga laenulepinguid.