USA luure hoiatab võimalike Venemaa rünnakute eest NATO liitlaste vastu

USA luureteenistuste hinnangul võib raskustesse sattunud Venemaa juhtkond lähiaastail katsetada NATO ühtsust piiratud sõjaliste operatsioonide või küberrünnakutega. Samal ajal valmistab ameeriklastele muret kriitiliste relvavarude kahanemine, mis võib mõjutada alliansi heidutusvõimet.

Ameerika Ühendriikide luurehinnangute kohaselt on suurenenud oht, et Ukraina sõjas raskustesse sattunud Venemaa võib lähiaastatel testida NATO liikmesriikide kaitsetahet ja otsusekindlust. Moskva on üha suurema surve all, kuna Ukraina droonirünnakud räsivad nii Vene vägesid kui ka kriitilist naftataristut, mistõttu vajab Vladimir Putin oma sisepoliitilise positsiooni kindlustamiseks välispoliitilist või sõjalist võitu, vahendab luureinfo olukorda tundev allikas.

Seni oli Ameerika luureametnike hinnangul Venemaa hoidunud NATO provotseerimisest, et vältida konflikti laienemist. Nüüd on aga tekkinud kartus, et nurgas oleva Venemaa riskitaluvus on muutunud. Stsenaariumid, mida ameeriklased võimalikeks peavad, ulatuvad piiratud küberrünnakutest ja tundmatute relvastatud üksuste sissetungist kuni väikesemahuliste maismaaoperatsioonideni alliansi idatiival. Need ohud võivad realiseeruda ajavahemikus tänavusest sügisest kuni 2029. aastani.

NATO usaldusväärsuse proovikivi

Analüütikute sõnul on Venemaa strateegiline eesmärk selliste sammude puhul lõhestada NATO-t ja külvata liikmesriikide vahele usaldamatust. Mõttekoja American Enterprise Institute vanemteadur Heather Conley rõhutab, et Moskva peamine soov on eraldada USA oma Euroopa liitlastest.

"Küsimus on selles, kuidas Ameerika Ühendriigid sellisel juhul reageeriksid," ütles Conley. Ta lisas, et NATO on ajalooliselt vältinud eskaleerimist rünnakute puhul, mis jäävad alla artikli 5 läve, tuues näiteks 2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu, kus toonane kriis lahendati suuresti riigipoolsete kahepoolsete meetmetega.

NATO pressiesindaja kolonel Martin O'Donnell kinnitas, et allianss on teadlik ohtudest ja valmistub pidevalt erinevateks stsenaariumiteks, jälgides olukorda ja olles valmis vajadusel heidutama ning kaitsma.

Mure relvavarude pärast

Samal ajal on USA-s tekkinud terav arutelu kaitsevõimekuse pärast. Luureinfo ja sõjandusekspertide sõnul on USA relvavarud, sealhulgas kaugmaaraketid PrSM, ATACMS-süsteemid ja lühimaa õhutõrjeraketid Stinger, märgatavalt vähenenud. Põhjuseks on nii ulatuslik abi Ukrainale kui ka pingestunud olukord Lähis-Idas, eriti konflikt Iraaniga.

Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) andmetel võib USA olla Iraani-suunalises pinges kasutanud kuni 1430 Patriot-raketti, jättes riigi varudesse alles hinnanguliselt 870 raketti. CSIS-i kaasautor Mark Cancian märkis, et olukord teeb Pentagoni eriti murelikuks võimaliku konflikti kontekstis Hiinaga Vaikse ookeani piirkonnas.

USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni esindajad on väiteid relvapuudusest eitanud, väites, et varud on piisavad strateegiliste eesmärkide täitmiseks. Sellest hoolimata on kindral Dan Caine hoiatanud õhutõrjerakettide nappuse eest, mis on sundinud Valget Maja üles kutsuma kaitsetööstust tootmist kiirendama.