USA lennundustöötajatel on suurem vähirisk kui tuumatehnikutel

Värske Harvardi ülikooli teadlaste uuring näitab, et USA stjuardesside ja pilootide suremus kiirgusest tingitud vähivormidesse ületab isegi tuumatehnikute vastavaid näitajaid. Erinevalt Euroopa Liidust puudub Ameerika Ühendriikides lennumeeskondadele kohustuslik kiirgusseire.

Ameerika Ühendriikides on lennumeeskonna liikmed kõigi elukutsete seas kõige suuremas ohus haigestuda kiirgusega seotud vähkkasvajatesse, selgus ajakirjas JAMA Internal Medicine avaldatud uuringust. Harvardi teadlased analüüsisid ajavahemikus 2006–2012 registreeritud 12,7 miljonit surmajuhtumit 503 erineva ameti esindajate seas, keskendudes lümfoomidele ning rinna-, kilpnäärme- ja eesnäärmevähile.

Statistika kohaselt suri kiirgusest tingitud vähki 6,9 protsenti stjuardessidest ja 6,7 protsenti pilootidest. Võrdluseks paigutusid maapealsete kiirgusallikatega kokku puutuvad tuumatehnikud samas edetabelis alles 12. kohale. Teadlased selgitasid, et peamine ohutegur on lennukite kõrge lennukõrgus, kus kosmiline kiirgus on märgatavalt intensiivsem.

Kaitsemeetmete puudumine

Erinevalt Euroopa Liidust, kus lennupersonali kiirgusdooside mõõtmine on kohustuslik ning rasedate töögraafikuid vastavalt kohandatakse, puuduvad USA-s föderaalsed annusepiirangud ja sunduslik kiirgusseire. USA föderaalne lennuamet (FAA) tunnistab küll ohu olemasolu, kuid ei nõua lennufirmadelt konkreetsete kaitsemeetmete rakendamist.

Uuring lükkab ümber hüpoteesi, nagu oleksid riskid seotud lennukikütuse või hüdraulikavedelike keemilise mõjuga. Maapealsetel mehaanikutel ja lennukiehitajatel, kes nimetatud ainetega igapäevaselt kokku puutuvad, sarnast vähiriski ei tuvastatud. Samuti ei ole lahenduseks lennukikere lisakaitsega vooderdamine, kuna metalli paksendamine tekitab atmosfääri aatomitega põrkumisel sekundaarset kiirgust, mis võib ohtu isegi suurendada.

Lahendused on planeerimises

Teadlased rõhutavad, et meeskondade tervist saaks kaitsta arukama marsruutide planeerimisega. Kiirgusdoosid kasvavad hüppeliselt just polaar- ja ülipikkadel kauglendudel, kus Maa loomulik magnetväli pakub vähem kaitset. Lennugraafikute optimeerimine, meeskondade roteerimine ohtlikumatel marsruutidel ning lendude ümbersuunamine päikesepursete ajal vähendaksid töötajate koormust märgatavalt.

Kuigi statistiline korrelatsioon on tugev, märgivad uurijad, et tegemist ei ole otsese põhjusliku seose tõestusega. Lennutööga kaasnevad ka muud tegurid, nagu kauglendudest tingitud unehäired ja pidevalt vahetuv ööpäevarütm, mis võivad mõjutada üldist terviseseisundit. Tavareisijad, kes lendavad harva, uuringu kohaselt ohtu ei satu, kuna nende kumulatiivne kiirgusdoos jääb kordades väiksemaks kui lennukimeeskondadel.