USA kütusehinnad tõusid 4 dollarini, ohustades Trumpi poliitilist toetust

USA-s on bensiini keskmine hind kerkinud 4 dollarini galloni eest, mida suurendab kestev sõjaline konflikt Iraaniga. See hinnatõus on langenud kokku president Donald Trumpi toetuse langusega enne novembrikuiseid vahevalimisi.

USA-s on bensiini keskmine jaehind tõusnud 4 dollarini galloni kohta. Värsked andmed näitavad, et veel nädal tagasi oli kütus 13 senti odavam, samas kui aasta tagasi samal ajal maksis gallon keskmiselt 3,14 dollarit. Veebruari lõpus, enne Iraani-vastase konflikti eskaleerumist, oli hind 2,5 dollarit.

Kõige kallim on kütus Californias, kus hind ulatub 5,5 dollarini galloni eest. Kõrged hinnad püsivad ka Hawaiil ja Washingtoni osariigis, kus kütusehinnad on vastavalt 5,42 ja 5,01 dollarit. Juunis oli märgata lühiajalist stabiliseerumist, kui Washington ja Teheran saavutasid ajutise relvarahu, kuid olukord pingestus uuesti. Viimased kümme päeva on USA jätkanud rünnakuid ning Hormuze väinas on sihikule võetud naftatankerid.

Poliitilised tagajärjed ja valimiste eel

President Donald Trump on varem avaldanud hinnatõusu suhtes ükskõiksust. Märtsis teatas ta, et ei tunne muret, lisades: «Olenemata hinnatõusust on see sõda palju tähtsam kui bensiini hind.» Need kommentaarid on tekitanud vastukaja, arvestades presidendi varasemaid lubadusi kütusehinda alandada.

Aprillis läbi viidud küsitlused näitasid, et 77 protsenti ameeriklastest peab kõrgete hindade põhjuseks just presidenti. Financial Timesi värskeim uuring kinnitab rahulolematuse kasvu, kus Trumpi heakskiidureiting on langenud 36 protsendile. 58 protsenti küsitletutest leiab, et Iraani-vastane sõda ei ole USA ressursse väärt.

ClearView Energy tegevdirektor Kevin Book selgitas majanduslikku seost valijate meeleoluga: «Kui te soovite teada, mida ameeriklane arvab võimust, minge lihtsalt bensiinijaama.»

November 2026 toob kaasa valimised Esindajatekotta ja Senatisse. Ennustused näitavad, et Demokraatlik Partei võib praeguse majandusliku rahulolematuse toel saavutada enamuse Esindajatekojas, mis tähendaks vabariiklaste kontrolli nõrgenemist Kongressis.