USA: kuidas Trumpi teine ametiaeg on kasvatanud tema varandust

Donald Trumpi varandus on pärast 2025. aastal Valgesse Majja naasmist kasvanud hinnanguliselt 2,1 miljardilt dollarilt 6,2 miljardile. Kriitikud väidavad, et president, tema perekond ja toetajad saavad kasu krüptorahast, riigihangetest, börsitehingutest ning armuandmistest.

Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi vara väärtus on pärast tema teistkordset Valgesse Majja asumist tõusnud hinnanguliselt 6,2 miljardi dollarini. Kriitikute hinnangul kasutavad Trump, tema perekond ja poliitilised toetajad presidendiametit isikliku rikastumise vahendina.

Trumpi varandus ulatus esimese ametiaja lõpus umbes 2,1 miljardi dollarini. Pärast naasmist Valgesse Majja 2025. aastal kasvas see kolme kuuga 5,1 miljardini ning 2026. aasta alguseks 6,2 miljardini. Presidendi ja tema perekonna krüptorahaga seotud tulud ületasid 2025. aastal 1,4 miljardit dollarit.

Krüptoraha ja toetajad

Umbes 525 miljonit dollarit teenis Trumpi perekonnaga seotud ettevõte World Liberty Financial. Veel 635 miljonit dollarit maksti talle autoritasudena CIC Digital LLC kaudu, mis emiteerib muu hulgas Trumpi kujutisega meemimünti $TRUMP. Samal ajal kaotasid paljud väikeinvestorid raha: hinnanguliselt teenis 58 varajast ostjat üle miljardi dollari, samal ajal kui 764 000 rahakoti omanikku jäid kahjumisse.

World Liberty Financialiga seotud $WLFI hind langes üle 80 protsendi. Investorite kogukahjumiks Trumpi krüptovarades hinnatakse allikast sõltuvalt 2,3-3,8 miljardit dollarit. 2026. aasta aprillis kaebas krüptomiljardär Justin Sun ettevõtte kohtusse, väites, et temalt püüti varasid välja pressida. Sun oli investeerinud Trumpi meemimünti 40 miljonit ja $WLFI-sse üle 75 miljoni dollari.

USA väärtpaberi- ja börsikomisjon loobus samal ajal mitmest krüptofirmade uurimisest. Nende hulgas olid Coinbase, Ripple, Robinhood ja Gemini, kes olid annetanud miljoneid Trumpi inauguratsioonikomiteele või tema valimisfondile MAGA Inc. Justiitsministeerium lõpetas ka krüptokuritegude vastase üksuse töö. Üksuse uurimise all olnud Binance’i asutaja Changpeng Zhao sai 2025. aasta oktoobris Trumpilt armu.

Börsitehingud ja riigihanked

Trump tegi 2025. aastal üle 21 000 väärtpaberitehingu, võrreldes 86 tehinguga 2017. aastal. 2026. aasta esimese kolme kuuga lisandus umbes 3700 tehingut koguväärtusega 220-750 miljonit dollarit. Tehingud puudutasid muu hulgas Nvidia, Meta, Apple’i, Palantiri ja Teslat.

Kriitikute tähelepanu on pälvinud tehingute ajastus. Trump ostis Nvidia ja AMD aktsiaid 6. jaanuaril 2026 ning nädal hiljem lubas kaubandusministeerium nende ettevõtete kiipide müüki Hiinasse. Palantiri aktsiate ostude ja müükide ajal sai ettevõte sisejulgeolekuministeeriumilt miljardi dollari suuruse lepingu ning Pentagoni lepinguid laiendati.

Trumpi pojad ja tema valitsuse liikmetega seotud ettevõtted on saanud samal ajal kasu föderaalsetest projektidest. Howard Lutnickiga seotud Cantor Fitzgerald vahendas investeeringuid haruldaste muldmetallide projektidesse, millele USA valitsus on eraldanud üle 18,5 miljardi dollari. Trumpi poegade osalusega ettevõtted on saanud Pentagonilt vähemalt 3,2 miljardi dollari väärtuses lepinguid ning veel 3,1 miljardi dollari ulatuses edasi lükatud lepinguid.

Armuandmised ja poliitiline hind

Trump on oma teisel ametiajal andnud armu umbes 1500 Kapitooliumi ründajale ning kümnetele teistele inimestele. Armuandmistega tühistati trahve ja hüvitisi kokku enam kui 1,5 miljardi dollari ulatuses. Saajate hulgas olid nii poliitilised liitlased kui ka Trumpi kampaaniat rahastanud inimesed.

Pew Researchi 2025. aasta oktoobri küsitluses leidis 61 protsenti ameeriklastest, et Trump kasutab ametit enda, oma sõprade ja perekonna rikastamiseks. Ipsose 2026. aasta juuniküsitluses kiitis tema korruptsioonivastast tegevust heaks 27 protsenti vastanutest ning 60 protsenti ei kiitnud seda heaks.

Demokraadid loodavad korruptsiooniteemaga edu saavutada novembri alguses toimuvatel kongressi vahevalimistel. Kontroll vähemalt ühe kongressikoja üle võimaldaks neil alustada Trumpi, tema ametnike ja äripartnerite suhtes uurimisi, kuid presidendi tagandamiseks oleks senatis vaja ka vabariiklaste toetust.