USA koostas sõjaplaani Iraani ründamiseks, kuid Donald Trump lükkab operatsiooni novembrini

USA on koostanud kava kolmepäevaseks intensiivseks sõjaliseks operatsiooniks Iraani vastu, kuid president Donald Trump on rünnakud vähemalt novembrini edasi lükanud. Washington suurendab samal ajal märgatavalt oma sõjalist kohalolekut Lähis-Idas.

USA sõjaväelased on välja töötanud plaanid uuteks ulatuslikeks õhurünnakuteks Iraani vastu. Need operatsioonid oleksid olemuselt lühiajalised, kuid intensiivsed, vältades hinnanguliselt kolm päeva. Operatsiooni sihtmärkideks on Iraani raketi- ja drooniarsenal, strateegilised energiarajatised ning Islami Revolutsioonilise Kaardiväe juhtimispunktid.

Sõjaline kohalolek Lähis-Idas

Vaatamata diplomaatilistele kanalitele valmistub USA piirkonnas tõsiseks jõudemonstratsiooniks. Oktoobri lõpuks koondatakse Lähis-Idasse kolm USA lennukikandjat, mida pole juhtunud alates 2003. aastast. Kokku on piirkonda liikumas ligi 20 000 mereväelast ja jalaväelast, mis tagab USA väejuhatusele operatiivse valmisoleku rünnakute alustamiseks loetud päevade jooksul, kui poliitiline otsus peaks muutuma.

Trump: rünnakuid enne novembrit ei toimu

Neljapäeval, 8. oktoobril teatas president Donald Trump, et USA ei ründa Iraani enne 3. novembril toimuvaid Kongressi vahevalimisi. Trump põhjendas otsust sellega, et osapooled peavad praegu «produktiivseid läbirääkimisi».

See avaldus avaldas kohest mõju ka naftaturgudele. Brenti toornafta hind langes 1,3% ja kauples tasemel 102,94 dollarit barreli kohta, samal ajal kui USA WTI nafta odavnes 1,2% ja maksis 90,37 dollarit barreli eest. President Trump on viimastel kuudel Pentagoni esitatud rünnakuplaane korduvalt tagasi lükanud, sealhulgas arutas ta viimast versiooni eelmisel reedel koos asepresident J.D. Vance'iga.

Sisepoliitiline surve

Sõjaline olukord ja sellega kaasnev ebakindlus on tekitanud sisepoliitilist pinget Vabariikliku Partei ridades. Trumpi kritiseerivad nii valijad kui ka erakonnakaaslased, kes on rahulolematud tema sõjapoliitikaga. Selline sisemine rahulolematus seab kahtluse alla vabariiklaste võimalused säilitada kontroll Kongressi üle novembris toimuvatel valimistel.