USA Kongress kiitis heaks Venemaa-vastased sanktsioonid ja Kiiev sattus uute rünnakute alla

USA esindajatekoda võttis vastu ulatusliku Venemaa-vastase sanktsiooniseaduse, mis võimaldab kehtestada kõrged tollimaksud Venemaa energiat importivatele riikidele. Samal ajal jätkas Venemaa oma rünnakuid Ukraina vastu, tabades Kiievit ballistiliste rakettide ja droonidega, mis tõi kaasa ohvreid.

USA Kongressi esindajatekoda kiitis kolmapäeval heaks ulatusliku seaduseelnõu, mis annab presidendile volitused kehtestada kuni 100-protsendilised tollimaksud riikidele, kes jätkavad Venemaa nafta ja maagaasi ostmist. Senat on eelnõu juba heaks kiitnud ning nüüd jääb seaduse jõustamine Donald Trumpi otsustada.

Eelnõu, mille üheks eestkõnelejaks oli hiljuti surnud senaator Lindsey Graham, võeti esindajatekojas vastu 262 poolt- ja 159 vastuhäälega. Lisaks energiasektori sanktsioonidele on eelnõuga sihikule võetud ka Venemaa finantsasutused, sealhulgas keskpank, Sberbank ja Gazprombank, ning välismaised osapooled, kes toetavad Venemaa kaitsetööstust või aitavad sanktsioonidest mööda hiilida.

Rünnakud Kiievis jätkuvad

Samal ajal kui Washingtonis otsustati sanktsioonide üle, jätkas Venemaa oma sõjalist survet Ukrainale. Ööl vastu neljapäeva tabasid Kiievit drooni- ja raketirünnakud, mis põhjustasid purustusi ja inimohvreid. Kiievi linnapea Vitali Klõtško kinnitas, et rünnakutes sai vigastada vähemalt 12 inimest, sealhulgas kaks last, ning üheksa kannatanut vajas haiglaravi.

Plahvatused algasid pealinna kohal kella poole ühe paiku öösel. Rünnakute laine jätkus kella 2.13 ajal, kui linna tabasid ballistilised raketid. Ukraina riikliku hädaolukordade teenistuse andmetel sai Golossijivski rajoonis kahjustada üks haridusasutus, kus puhkes ka väike tulekahju. Lisaks Kiievile said rünnakutes kannatada Brovarõ ja Fastivi rajoonid, kus kahjustada said nii elumajad, põllumajandustehnika kui ka kommertstaristu.

Poliitiline taust ja Ukraina reaktsioon

Sanktsiooniseaduse vastuvõtmine esindajatekojas ei tulnud ilma vastuseisuta. Osa demokraate väljendas muret, et seadus võib anda presidendile liiga ulatuslikud volitused tollimaksude osas ilma garanteeritud sanktsioonide rakendamiseta. Siiski õnnestus eelnõu läbi suruda napilt pärast menetlushääletust, kus kaks demokraati, Jared Golden ja Marie Gluesenkamp Perez, toetasid vabariiklaste algatust.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on kutsunud USA seadusandjaid üles eelnõu toetama, rõhutades vajadust kindlate otsuste järele. Michael McCaul, üks eelnõu kaasautoritest, märkis pärast hääletust, et see on samm, millega avaldatakse Vene režiimile piisavat survet rahumeelse lahenduse otsimiseks. Seadusandlus näeb ette sihitavate riikide nimekirja ülevaatamist iga 180 päeva tagant, vabastades sanktsioonidest riigid, mis vähendavad oma sõltuvust Venemaa gaasist alla 15 protsendi.