USA kohtudokumendid paljastavad Microsofti ja OpenAI sisevaidlused autoriõiguste üle

Kolm aastat kestnud kohtuvaidlus The New York Timesi ning tehnoloogiahiidude vahel on paljastanud sisedokumendid, milles tunnistatakse autoriõigustega kaitstud materjali massilist ja loata kasutamist tehisintellekti treenimiseks. Materjalid kirjeldavad ka süsteemseid pingutusi maksumüüridest mööda hiilimiseks.

USA-s kolm aastat kestnud kohtuvaidlus The New York Timesi ning tehnoloogiaettevõtete OpenAI ja Microsofti vahel on toonud päevavalgele uusi tõendeid. Hiljuti avalikustatud kohtutoimikud sisaldavad ettevõttesisest kirjavahetust ja tunnistusi, mis kirjeldavad, kuidas tehisintellekti arendajad on süstemaatiliselt kopeerinud uudisartikleid ning ignoreerinud maksumüüre.

Sisehinnangud andmekogumisele

Microsofti rakendusteaduste direktor Brent Hecht kirjeldas ettevõttesisestes dokumentides andmete kraapimist kui „ajaloo suurimat töövargust“. Ühe 2023. aasta jaanuaris koostatud memo kohaselt oli tegevuse ulatus enneolematu. Microsofti ja OpenAI mudelite treeningandmed sisaldasid teadaolevalt üle 91 692 erineva artikli, mis pärinesid väljaannetest nagu The New York Times ja Daily News.

Dokumendid heidavad valgust ka meetoditele, mida kasutati andmete kogumiseks. OpenAI töötajad on väidetavalt koostanud plaane maksumüüridest tuvastamatult mööda hiilimiseks. Kohtumaterjalide kohaselt teavitati OpenAI presidenti Greg Brockman tehnikast, mis võimaldas artiklite sisu kopeerida, millele ta vastas kinnitavalt.

Ärihuvide konflikt ja mõju

Microsofti sisemised dokumendid viitavad ka tehisintellekti mudelite kahjulikule mõjule veebiliiklusele. Ettevõtte enda andmed näitavad, et Microsofti Copiloti otsingumootor vähendas mõnel juhul The New York Timesi veebilehe liiklust kuni 93 protsenti võrreldes tavapärase Bingi otsinguga. Microsofti juht Satya Nadella tunnistas ütlustes, et kui ta oleks olnud teadlik maksumüüri taga oleva info kasutamisest, oleks ta nõudnud mudelite ümberkoolitamist.

OpenAI ChatGPT juht Nick Turley nentis sisemises suhtluses, et ettevõtte tooted kujutavad endast „eksistentsiaalset ohtu“ ajakirjanikele ja väljaannetele.