USA kavandatav surmanuhtluse otseülekanne tekitab Washingtonis poliitilist vastuseisu

President Donald Trump on andnud loa surmanuhtluse täideviimiseks, mis võib plaanide kohaselt toimuda tulirühma hukkamise läbi. Kavandatav avalik otseülekanne on pälvinud teravat kriitikat nii vabariiklastest kui demokraatidest seadusandjate seas.

USA presidendi Donald Trump heakskiidul on allkirjastatud surmamõistetud vangi hukkamise korraldus. 2. oktoobril kinnitatud otsuse vormistas USA armee tegutsev minister Adam Telle. Plaan, mis võib sisaldada hukkamise avalikku otseülekannet, on tekitanud USA poliitilistes ringkondades ulatusliku debati eetika ja riikliku julgeoleku üle.

Õiguslikud küsimused sõjaväes

Sõjaväe eeskirjad ei täpsusta üheselt, kuidas valitakse hukkamismeeskonna liikmeid või kas osalemine on vabatahtlik. Erru läinud õhuväe kindralmajor Stephen Lepper, kes on töötanud sõjaväe peajuristi asetäitjana, märgib, et sõjaväelastel on vähe juriidilisi võimalusi käsust keeldumiseks. Kui usulistel põhjustel esitatud taotlused osalemisest keeldumiseks tagasi lükatakse, on Lepper soovitanud sõduritel esitada ametlik kaebus oma juhtkonnale. Armee esindajad ei ole seni avalikkusele selgitanud, kuidas hukkamismeeskond moodustatakse või millised on võimalikud juriidilised vastuväited.

Poliitikute hinnangud

Avaliku hukkamise idee on kohanud vastuseisu parteipiire ületavalt. Vabariiklasest senaator Thom Tillis võrdles sellist praktikat despootlike režiimidega nagu Afganistan või Iraan, rõhutades, et Ameerika Ühendriikides selline tegevusviis ei ole kohane. Lepper hoiatab, et avalik hukkamine võib kaasa tuua negatiivseid julgeolekualaseid tagajärgi, muutes hukatava märtriruju sümboliks. «Miks me peaksime suurendama muslimimaailma raevu, tehes Hasanist märtrit?» küsis Lepper.

USA asepresident J.D. Vance avaldas reedel ajakirjanikele kahtlust, kas otseülekanne üldse aset leiab. Ta kinnitas, et kui selline sündmus peaks toimuma, ei ole tal kavatsust seda vaadata.