USA kaitseministeeriumis Washingtonis vallandas sisetüli järjekordse kõrge juhi

USA maaväe sekretär Dan Driscoll astus ametist tagasi pärast pikaajalisi erimeelsusi kaitseminister Pete Hegsethiga. Juhtkonna pidev vahetumine Pentagonis toimub ajal, mil USA väed on hõivatud kuluka ja pikaajalise sõjalise operatsiooniga Pärsia lahel.

Washingtonis asuv Pentagon on sattunud keerulisse olukorda, kus kaitseminister Pete Hegseth viib läbi ulatuslikke juhtimisalaseid muudatusi, mis on viinud paljude tippametnike lahkumiseni. Eelmisel nädalal astus ametist tagasi USA maaväe sekretär Dan Driscoll, kes oli korduvalt eriarvamusel Hegsethi reformikava tempoga. Driscoll soovis kiiret moderniseerimist, sealhulgas droonitehnoloogia laiaulatuslikku integreerimist tavapärastesse väeosadesse, kuid põrkas kokku ministeeriumi juhtkonnaga.

Kriitika Pete Hegsethi tegevuse aadressil on olnud terav ka poliitilistes ringkondades. Vabariiklasest senaator Thom Tillis nõudis avalikult ministri ametist vabastamist, nimetades juhtimisstiili ebakompetentseks. Samuti väljendas muret endine riikliku julgeoleku nõunik H.R. McMaster, viidates sellele, et Driscolli lahkumine segab oluliselt armee moderniseerimisprotsessi ja tekitab vägedes ebakindlust.

Juhtimiskriisi mõju armeele

Alates ametisse astumisest on Hegseth eemaldanud või kõrvaldanud ametist kümneid kindraleid, admirale ja tsiviiljuhte. Tema sõnul on eesmärgiks lõpetada senised "ärkveloleku" (woke) algatused ja muuta sõjaväe kultuuri, kuid kriitikud võrdlevad tema tegevust poliitilise puhastusega, mis nõrgestab sõjaväe võimekust. Asepresident JD Vance on siiski kaitseministrit avalikult toetanud, väites, et Hegseth püüab taastada USA sõjalist vaimsust pärast aastakümneid kestnud edutuid konflikte.

Samal ajal on president Donald Trump kinnitanud oma täielikku usaldust Hegsethi suhtes, vaatamata Pentagoni sisesele pingele ja väidetele, et armee tippjuhtkonna nõrgestamine on tekitanud ohtliku vaakumi.

Sõjaliste varude kahanemine

Pentagoni sisepinged langevad kokku pingelise olukorraga Pärsia lahel, kus USA on pidanud ümber suunama märkimisväärsed ressursid. Sõjategevus Iraani vastu on kurnanud strateegilisi varusid. Analüütiliste andmete kohaselt on USA kasutanud ära märkimisväärse osa oma Tomahawk-rakettidest. Veelgi kriitilisem on olukord õhutõrjes: Patriot-tüüpi rakettide varud on oluliselt vähenenud.

Sõjaliste vahendite koondamine Pärsia lahele on sundinud USA-d vähendama kohalolekut mujal maailmas, sealhulgas Euroopas ja Vaikse ookeani piirkonnas. Saksamaalt on plaanis vähendada sõdurite arvu. Samal ajal kui CIA on tegelenud diplomaatiliste pingutustega, et hoiatada Venemaad NATO-ga seotud provokatsioonide eest, on USA vägede ümberpaigutamine tekitanud Euroopa liitlastes küsimusi julgeolekugarantiide usaldusväärsuse kohta.