USA kaalub 25 000 sõduri väljaviimist Saksamaalt, Itaaliast ja Hispaaniast

USA kaitseministeerium on analüüsimas Euroopas paiknevate vägede struktuuri ning kaalub ühe võimalusena ligi kolmandiku sealsete üksuste väljaviimist. Muudatused puudutaksid peamiselt Saksamaad, Itaaliat ja Hispaaniat, tekitades muret nii USA poliitikute kui ka NATO liitlaste seas.

Ameerika Ühendriigid on läbi viimas põhjalikku ülevaadet oma Euroopa sõjaväekontingendi suurusest ning koosseisust, mis võib kaasa tuua kümnete tuhandete sõdurite tagasikutsumise. Ühe võimaliku strateegilise stsenaariumi kohaselt võidakse Euroopast välja viia kuni 25 000 sõjaväelast, mis moodustaks ligikaudu kolmandiku praegusest piirkonnas paiknevast USA väekontingendist.

Kavandatavad muudatused keskenduvad peamiselt Lääne-Euroopa baasidele, puudutades otseselt Saksamaad, Itaaliat ja Hispaaniat. Mõni analüüsitud variantidest näeb ette isegi kuni 40 000 sõduri lahkumist, mis tähendaks ühtlasi olulise osa sõjatehnika, lennukite ja laevade, äraviimist. Selline samm nõrgendaks märgatavalt NATO heidutusvõimekust Venemaa suunal.

Otsuse tagamaad ja ajakava

Washington on viimasel ajal väljendanud rahulolematust Euroopa liitlaste panuse ja suhtumise üle, eriti seoses Iraani konfliktiga. Juba maikuus teatati viie tuhande sõduri väljaviimisest Saksamaalt, misjärel USA kaitseminister Pete Hegseth algatas kogu Euroopa vägede paiknemise strateegilise revisjoni.

NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja, kindral Alexus Grynkewich, peab oma analüüsi esitama kaitseministeeriumi juhtkonnale. Lõpliku soovituse presidendile peaks Donald Trump saama 6. novembriks.

Idatiiva võimalik tugevdamine

Analüüsi käigus on laual ka kompromisslahendus. Selle kohaselt ei pruugiks kõiki vägesid USA-sse tagasi kutsuda, vaid osa neist paigutataks Kesk- ja Lääne-Euroopa baasidest ümber NATO idatiiva riikidesse, et tugevdada alliansi kaitset Venemaa piiri lähedal.

Kavandatavad kärped on juba tekitanud vastuseisu nii vabariiklaste kui ka demokraatide seas USA Kongressis. Murekohtadena tuuakse esile Venemaa agressiivset käitumist, sagenenud küberrünnakuid ning drooniintsidente, mis muudavad Euroopa julgeolekuolukorra endisest pingelisemaks.