USA ja Venemaa nõrgendasid Genfis tehisintellekti relvastuse kontrolli

Genfis toimunud ÜRO läbirääkimistel surusid USA ja Venemaa läbi tehisintellekti relvastuse kontrolli leevendamise. Muudatused välistavad edaspidi inimkontrolli vajaduse sihtmärkide valimisel ning eemaldavad mitmed eetilised piirangud.

Genfis toimunud ÜRO läbirääkimistel asusid Ameerika Ühendriigid ja Venemaa ühiselt piirama tehisintellekti (TI) abil töötavate relvasüsteemide rahvusvahelist reguleerimist. Septembri alguses peetud suletud istungil, mis kestis 15 tundi, muutsid kahe suurriigi esindajad tulevase relvastuskokkuleppe teksti selliselt, et kadusid mitmed olulised ohutusnõuded.

Läbirääkimiste käigus eemaldati dokumendist klauslid, mis nõudsid relvasüsteemide töökindluse ja ennustatavuse hindamist. Samuti kustutati ettepanekud, mis oleksid kohustanud sõjaväelasi arvestama eetiliste aspektidega ning kontrollima TI poolt tuvastatud sihtmärke enne rünnaku sooritamist. Istung toimus kõrvaliste isikuteta ning muudatused viidi sisse niivõrd kiiresti, et teistel osapooltel ei õnnestunud nende üle sisulist arutelu pidada.

Ekspertide kriitika ja tehnoloogiline taust

Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch relvastusküsimuste asejuht Verity Coyle hoiatas, et reeglite nõrgestamine võib tähendada olukorda, kus masinad teevad iseseisvaid otsuseid elu ja surma küsimustes. Coyle’i hinnangul suurendab selline areng tsiviilohvrite riski ja vähendab vastutust võimalike sõjakuritegude eest.

Praegune kokkulepe ei ole veel õiguslikult siduv, kuid riigid kaaluvad eelnõu muutmist rahvusvaheliseks lepinguks. Järgmine kohtumine on kavandatud novembrikuusse Genfis.

Teema on aktuaalne pärast 2024. aasta detsembris, mil ÜRO Peaassamblee võttis vastu esimese resolutsiooni surmavate autonoomsete relvade piiramiseks. Toona hääletasid resolutsiooni vastu Venemaa, Valgevene ja Põhja-Korea. Sõjalistes konfliktides on TI roll järjest kasvanud; sarnaseid süsteeme rakendab ka Iisrael oma operatsioonides.