USA ja Venemaa diislikokkulepe ei taga ekspertide hinnangul kütusehindade langust

USA president Donald Trump teatas diislikütuse sisseveo alustamisest Venemaalt, kuid analüütikud hoiatavad, et see ei suuda globaalseid kütusehindu märkimisväärselt alandada. Turuolukorda mõjutavad eelkõige sõjalised konfliktid ja tarneprobleemid, mitte üksikud kaubanduslepped.

USA president Donald Trump teatas 9. oktoobril, et sanktsioonide ajutine leevendamine võimaldab alustada diislikütuse importimist Venemaalt. President lubas, et see samm toob kaasa kütusehindade kiire languse. Kremli pressiesindaja Dmitry Peskov kinnitas 13. oktoobril, et selline tarne on nii Venemaa, USA kui ka maailma energiaturu huvides.

Ekspertide skeptiline vaade

Majanduseksperdid on aga Trumpi lubaduste suhtes skeptilised. Saksa majandusinstituudi (IW) väliskaubanduse ekspert Samina Sultan rõhutab, et kõrgete diislihindade peamine põhjus on seotud geopoliitiliste konfliktidega. Pinged Lähis-Idas ja laevaliikluse häired Hormuzi ning Bab al-Mandebi väinades on muutnud kütusetarned kallimaks ja ebaturvalisemaks.

Commerzbanki tooraineanalüütik Carsten Fritsch märgib, et kuni sõjalised konfliktid Ukrainas ja Lähis-Idas jätkuvad, on tarneraskusi keeruline lahendada. USA energeetika teabeameti (EIA) andmetel on diislihind Ühendriikides viimase 12 kuuga tõusnud ligikaudu 60% ja ulatub nüüd 6,30 dollarini galloni kohta ehk umbes 1,49 euroni liitri eest.

Mahtude ja nõudluse tasakaal

Analüütikute sõnul on Trumpi välja pakutud impordikogused globaalses plaanis tühised. Platvormi The World Data arvutuste kohaselt ei kataks kokkulepitud 2,2 miljonit barrelit diislikütust isegi ühte päeva USA sisenõudlusest, mis on umbes 4 miljonit barrelit. Isegi kogu lubatud 35,8 miljoni barreli suurune maht kataks vaid üheksa päeva jagu USA nõudlust.

Venemaa võimekus kütust eksportida on samuti piiratud, kuna riigi naftatöötlemistehased on sattunud Ukraina droonirünnakute sihtmärgiks. Lisaks on USA ise tõusnud maailma suurimaks diislikütuse eksportijaks, andes 2025. aastal ligikaudu 15,4% globaalsest ekspordist, samal ajal kui Venemaa osakaal on langenud 9,5 protsendile.