USA ja Iraani läbirääkimised algasid Šveitsis Pakistani ja Katari vahendamisel

Šveitsis on alanud USA ja Iraani läbirääkimised, mida vahendavad Pakistan ja Katar. Pooltel on 60 päeva mõistmise memorandumi alusel täieliku rahulepinguni jõudmiseks, vastasel juhul võib sõda taas puhkeda. Läbirääkimisi muudab keeruliseks Iraani nõudmine lõpetada Iisraeli sõjaline operatsioon Liibanonis enne Hormuzi väina täieliku avamise lubamist.

Šveitsis on käivitunud USA ja Iraani delegatsioonide vaheline läbirääkimisprotsess, mida vahendavad Pakistan ja Katar. Läbirääkimised toimuvad seekordse käivitunud diplomaatilise raamistiku raames, mis põhineb kahe riigi vahel sel nädalal allkirjastatud mõistmise memorandumil.

60 päeva rahu leidmiseks

Memorandum annab pooltele 60 päeva, et jõuda täieliku rahulepinguni. Kui selle aja jooksul kokkulepet ei saavutata, võib sõjaline konflikt uuesti puhkeda. Läbirääkimised lubavad kujuneda keerulisteks,, Iraan nõuab tingimusteta eeltingimusena Iisraeli sõjalise operatsiooni lõpetamist Liibanonis, mis on Hormuzi väina täieliku avamise eelduseks.

Donald Trump väitis, et väin funktsioneerib juba normaalselt: «Meie riigil on kõik hästi. Laevad väljuvad Hormuzi väinast enneolematus mahus. Neid oli tegelikult väga palju, umbes 700. Ja nad sõidavad merele. Nafta on kõikjal.»

Hormuzi väin vaidluse keskmesse

Ameerika sõjaväe andmetel läbis laupäeval väina 55 laeva. Iraan teatas, et see toimus tema loal, ning hoiatas, et edaspidi selliseid lubasid ei anta, vähemalt seni, kuni Liibanonis ei ole saavutatud relvarahu.

Enne Šveitsi läbirääkimistele lendamist kommenteeris olukorda Liibanonis USA asepresident JD Vance: «Peamine probleem on see, et keegi tulistab, keegi vastab ja tekib omamoodi nõiaring. Lihtsalt tuleb tulistamine piisavalt kauaks peatada, et relvarahu saaks toimida. Sellega me tegelemegi, töötame selle nimel edasi ja olukord paraneb.»

Liibanoni sõlm ja Iisraeli väed

Iisraeli väed viibivad endiselt Lõuna-Liibanonis, mida Teheran peab lisaks veel üheks USA ja Iraani vaheliste kokkulepete rikkumiseks. Esmaspäevaks on Washingtonis planeeritud Liibanoni ja Iisraeli vahelised läbirääkimised, kuigi Iisrael sõdib mitte Liibanoni valitsusega, vaid Iraani toetatud rühmitusega Hezbollah.

Liibanoni asepeaminister Tarek Metry väljendas skeptitsismi: «Paljud meist suhtuvad sellesse skeptiliselt. Iisraelil oli palju sõjalisi eesmärke. Üks neist, Hezbollah'i hävitamine, kuid teine eesmärk oli luua nn turvatsoon lõuna pool nn kollast joont, mis võrdub alalise okupatsiooni ja külade rahvastuse väljatõrjumisega.»

Tuumaprogramm varjus, kuid ei kadunud

Liibanoni operatsiooni probleemide ja Hormuzi väina staatuse vaidluste varju jäänud on põhimõtteline küsimus Iraani tuumaprogrammist, mis oli Trumpi jaoks sõja peamine põhjus. Iraani president Masoud Pezeshkian meenutas seda pühapäeval: «Ta rääkis, et Iraan peab tingimusteta kapituleeruma, et Iraanil pole õigust seda teha ega toda teha. Seejärel pidas ta kõne ja ütles, et Iraanil on õigus seda teha; tal on õigus seda omada. Teisisõnu, ta muutis oma seisukohta 180 kraadi võrra ning tunnistas, et nad ei suuda meie õigusi ignoreerida.»

USA pool kavatseb nõuda, et Iraan lubaks ÜRO inspektoritel külastada tuumarajatisi, mida USA ja Iisrael on rünnanud. Vastutasuks lubab USA Iraanil kasutada osa oma külmutatud varadest humanitaarabi ostmiseks.