USA ja Iraan on vahendajate kaudu läbirääkimiste teel, kuigi otsesuhtlus puudub

USA president Donald Trump teatas uue läbirääkimiste vooru algusest Iraaniga, kuid Teheran eitab jätkuvalt otseseid kontakte Washingtoniga. Diplomaatiliste jõupingutuste keskmes on strateegiliselt olulise Hormuze väina ohutu laevaliiklus.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on teatanud uue läbirääkimiste vooru algusest Iraaniga, mis peaks toimuma esmaspäeval, 3. augustil. Trumpi sõnul on diplomaatiline suund eesmärgiga sõlmida kokkulepe Hormuze väina avamiseks ja saavutada pikaajaline tuumarelvitustamise pakt endiselt aktuaalne.

USA riigipea rõhutas, et otsustas viimasel hetkel loobuda juba kavandatud sõjalisest operatsioonist Iraani vastu. Ta väitis, et sellise otsuseni jõudis ta pärast mitmete piirkonna liitlaste, sealhulgas Saudi Araabia üleskutseid vältida eskaleerimist. Trumpi sõnul oleks potentsiaalne rünnak olnud ulatuslikum kui ükski sõjaline aktsioon pärast Teist maailmasõda, kuid ta eelistas siiski potentsiaalseid diplomaatilisi lahendusi.

Teherani vastukaja ja Omani roll

Vaatamata Trumpi väidetele läbirääkimiste kohta, on Iraani ametnikud võtnud eristuva hoiaku. Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Esmaeil Bagaei kinnitas esmaspäeval, et diplomaatilised protsessid on käimas, kuid rõhutas üheselt, et Washington nendes ei osale. Tema sõnul keskendub Teheran praegu suhtlusele Omaniga, et leida mehhanismid, mis tagaksid ohutu ja takistusteta meresõidu Hormuze väinas.

Seda suunda kinnitas ka Iraani välisminister Abbas Araghchi, kes viitas pühapäeval toimunud valitsuskabineti istungil edusammudele läbirääkimistes Maskatiga. Araghchi sõnul on Iraan ja Oman jõudmas ühise arusaamani, kuidas kujundada tulevane laevaliikluse korraldus selles elutähtsas veetees.

Pinged Pentagonis ja varustuse küsimus

Samal ajal kui diplomaatiline dialoog vahendajate kaudu jätkub, on USA kaitseministeerium endiselt otsimas võimalusi surve avaldamiseks. Meedia andmetel on Pentagoni kõrged ametnikud pöördunud sõjaväeanalüütikute poole, et leida täiendavaid ja ebatraditsioonilisi viise Iraani mõjutamiseks. See samm viitab analüütikute hinnangul Trumpi administratsiooni piiratud valikutele, et sundida Iraani oma tingimustega nõustuma.

Olukorra taustaks on kasvav mure logistiliste võimekuste pärast. Varasemate raportite kohaselt on USA administratsioon ettevaatlik edasiste rünnakute osas, kuna kardetakse õhutõrjesüsteemide varude kiiret kahanemist Lähis-Idas. Teherani võimalike vasturünnakute potentsiaal on muutnud strateegilise planeerimise Washingtonis märksa keerukamaks kui varem.