USA-Iraani sõda purustab Trumpi reitingud ja lõhestab Vabariiklaste partei

USA ja Iraani vahel puhkenud sõda, mis kestis ligi neli kuud, on muutunud üheks kõige ebapopulaarsemaks sõjaliseks konfliktiks Ameerika ajaloos. Trumpi toetusreiting on langenud alla 39%, madalaima tasemeni viimase kahe aasta jooksul. 19. juunil peaks USA ja Iraan Šveitsis alla kirjutama rahulepingule, kuid kokkulepe on tugevat kriitikat pälvinud nii demokraatidelt kui ka Trumpi enda partei kõvaliinlastelt.

USA ja Iraani vaheline sõjaline konflikt, mis kestis ligi neli kuud, on jätnud sügavad poliitilised ja majanduslikud armid. 19. juunil peaks Šveitsis toimuma rahulepingu allkirjastamine, kuid kokkulepe on juba praegu teravaima kriitika all, nii opositsioonilt kui ka Donald Trumpi enda partei ridades.

Rahulepingu tingimused ja kriitika

Donald Trump teatas 14. juunil, oma 80. sünnipäeval, et Iraan on nõustunud pikendama relvarahu 60 päeva võrra ning läbirääkimised rahulepingu üle on käimas. Trump kinnitas, et mõlemad pooled on elektroonilises vormis kinnitanud vastastikuse mõistmise memorandumi ning lepingu tekst avaldatakse allkirjastamisel Šveitsis 19. juunil.

Teadaolevalt kohustub Iraan loobuma tuumarelva arendamisest ning tagama laevade vaba läbipääsu Hormuzi väina kaudu. USA omalt poolt tühistab osa sanktsioonidest, vabastab umbes 26 miljardit dollarit külmutatud Iraani varadest ning loob Iraani taastamiseks ligikaudu 300 miljardi dollari suuruse fondi.

Vabariiklaste hulgas on levinud hirm, et sellised tingimused kujutavad endast nõrkuse märki: USA ei saavutanud ei Teherani režiimi vahetust, täielikku uraniumirikastamise keeldu, rakettide programmi lõpetamist ega Iraani toetuse katkestamist Lähis-Ida proxygruppidele.

Kongress versus president

Kongressis olid sõja peamised kriitikud demokraadid. 3. juunil võttis esindajatekoda 215 häälega 208 vastu häälnimetamise, mis nõuab sõjategevuse viivitamatut lõpetamist. Resolutsiooni toetasid peaaegu kõik demokraadid ning neli vabariiklastest kongressiliiget.

Siiski oleks sellise resolutsiooni presidendiveto ületamine olnud peaaegu võimatu, Trumpi administratsioon on seisukohal, et 1973. aasta War Powers Act on põhiseadusvastane, kuna see sekkub presidendi ülemjuhataja volitustesse. Kaitseminister Pete Hegseth teatas, et Trumpi poolt 8. aprillil välja kuulutatud relvarahu lubab presidendil 60 päeva jooksul uuesti sõda pidada ilma kongressi loata.

Lõhenemine Trumpi lähikonnas

Sõda kritiseerivad ka Trumpile kunagi kõige lojaalsemad häälekandvad toetajad. Endine Fox Newsi saatejuht Tucker Carlson nimetas Iraani-vastaseid lööke «absoluutselt vastikuks kurjuseks», millele Trump vastas, et Carlson on «teelt kõrvale kaldunud» ega kuulu enam MAGA liikumisse.

Endine kongressinaine Georgiast Marjorie Taylor Greene, kes oli varem üks Trumpi kõige kirglikumaid toetajaid, nimetas Trumpi administratsiooni «hullunud valejate kobaraks» ja süüdistas presidenti MAGA liikumise reetmises. Greene toetas koguni demokraatide üleskutset rakendada 25. põhiseaduse täiendust presidendi ametist eemaldamiseks.

Kongressimees Thomas Massie on esindajatekojas muutunud üheks sõja valjuhäälseimaks vastaseks ning väidab, et sõda peetakse üksnes Iisraeli huvides. Trump on Massi nimetanud «halvimaks kongressiliikmeks ajaloos» ja toetas tema vastast juuni 2026. aasta eelvalimistel, ning selle tulemusel kaotas Massie.

Majanduslik hind ja reiting

Iraani sõja majanduslik mõju on olnud valus. Hormuzi väina blokaad tõstis USA-s bensiinihindu enam kui kolmandiku võrra. Kolme sõjakuu jooksul kulutasid ameeriklased kütusele täiendavalt 59 miljardit dollarit. Diiselkütuse ja lennukikerosiini hinnatõus on tõstnud ka lennupiletite ning logistika maksumust, mistõttu kodumajapidamiste lisakulud ületasid kokku 100 miljardit dollarit.

Inflatsioon on tõusnud kolme aasta kõrgeimale tasemele ning tarbijakindluse indeks rekordmadalale. Juunis 2026 hindas ligi 60% ameeriklastest majanduse olukorda halvenevana. Trumpi toetusreiting on langenud alla 39%, madalaim tase viimase kahe aasta jooksul, ning 57% ameeriklastest ei kiida presidendi tegevust heaks. Eriti kriitiliselt hinnatakse majandusjuhtimist: 60% vastanutest suhtub sellesse negatiivselt, inflatsiooni küsimuses aga lausa 70%.

Demokraatlik partei ületab praegustes küsitlustes vabariiklasi keskmiselt 6,5 protsendipunkti võrra. Kui see tendents püsib novembri vahevalimisteni, võivad vabariiklased kaotada enamuse nii esindajakojas kui ka senatis.