USA inflatsioon kiirenes enne vahevalimisi oodatust enam

USA tarbijahinnad tõusid septembris, ületades analüütikute prognoose. Hinnatõusu peamisteks vedajateks on pingestunud Lähis-Ida konfliktist tingitud kütuse kallinemine ning presidendi kehtestatud tollimaksud.

USA majanduses on inflatsioonitempo taas kiirenenud. Augustis oli vastav näitaja 3,4 protsenti. Tegemist on viimase ametliku majandusstatistikaga enne novembris toimuvaid vahevalimisi, mis on muutnud elukalliduse ja hinnatõusu poliitiliste debattide keskseks teemaks.

Energiakriis ja tollimaksude mõju

Kiirenenud hinnakasvu taga on suuresti bensiini hinna tõus, mis sai hoo sisse Lähis-Ida pingete tõttu. USA ja Iraani vaheline konflikt on häirinud energiatarneahelaid, mis on kergitanud toornafta barreli hinna üle 100 dollari, võrreldes varasema 70 dollariga. Samal ajal avaldavad tarbijahindadele survet ka presidendi Donald Trump kehtestatud laiapõhjalised imporditollid.

New Yorgi Föderaalreservi uuringud näitavad, et ettevõtted ei ole suutnud tollimaksude mõju täielikult ümberorienteerida. Enamik imporditollide kuludest, ligikaudu 90 protsenti, on kandunud otse USA ettevõtetele ja lõpptarbijatele. Fed on leidnud, et iga protsendipunktine tõus keskmistes tollimaksudes kergitab tarbekaupade hindu aasta jooksul ligi 0,25 protsenti.

Föderaalreservi ootused

Kuigi praegune inflatsioon ületab märgatavalt USA Föderaalreservi pikaajalist 2-protsendilist sihttaset, on olukord siiski stabiilsem kui paari aasta eest. Pandeemiajärgne tarneahelate kriis ja Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal tõstsid inflatsiooni toona ligikaudu 9 protsendini.

Majanduseksperdid rõhutavad, et inflatsiooni aeglustumine ei tähenda hindade langust, vaid üksnes hinnatõusu tempo vähenemist. Föderaalreservi hinnangul on mõõdukas inflatsioon majanduse stabiilsuse tagamiseks vajalik, kuna liiga madal hinnatase võib panna tarbijad oste edasi lükkama, mis omakorda survestab ettevõtteid vähendama palkasid või koondama töötajaid.