USA immigratsiooniamet ICE plaanib kasutusele võtta elektrišokikindad

Ameerika Ühendriikide immigratsiooni- ja tolliamet ostab 10-20 miljoni dollari eest elektrišokikindaid, et tõhustada kinnipidamisi. Plaan on pälvinud inimõigusorganisatsioonide kriitika seoses kartustega jõu liigse kasutamise pärast.

Ameerika Ühendriikide immigratsiooni- ja tolliamet (ICE) kavatseb lähiajal varustada oma agendid elektrišokikinnastega, eesmärgiga hõlbustada kinnipeetavate ohjeldamist. Hanke maksumus jääb 10 kuni 20 miljoni dollari vahemikku.

Tegemist on Kentucky osariigis asuva ettevõtte Compliant Technologies toodetud seadmega CTG-5 G.L.O.V.E. Kinnas suudab tekitada kuni 380-voldise elektrilaengu, mis on ligi kolm korda võimsam kui tavaline kodune pistikupesa. Tootja sõnul on seadme eesmärk tekitada vahetu valu, et sundida vastupanu osutavat isikut alluma, kuid vältida samas pikemaajalist vigastamist.

Seadme kasutamine ja kriitika

Agentuuri esindajad nimetavad kindaid deeskaleerimisvahendiks, väites, et need annavad eelise operatiivtöötajatele, kes on füüsiliselt nõrgemad või vanemad. Eesmärk on lühendada vastasseisude kestust. Kindaid kasutavad juba mõned vanglad ja politseiasutused, kus töötajad on leidnud, et ainuüksi nupule vajutades süttiv märgutuli sunnib paljusid kinnipeetavaid alluma, ilma et elektrilaengut olekski vaja kasutada.

Inimõiguslased on uue hankega siiski teravalt rahulolematud. Ameerika Kodanikuvabaduste Liidu (ACLU) esindaja Jenn Rolnik Borchetta rõhutas, et ICE on viimase aasta jooksul korduvalt näidanud kalduvust kasutada jõudu ennatlikult. Tema sõnul võib võimalus tekitada valu lihtsa nupuvajutusega viia olukorrani, kus jõu kasutamine muutub kontrollimatuks ja märkamatuks.

Donald Trump on seadnud illegaalse immigratsiooni vastase võitluse oma administratsiooni üheks keskseks prioriteediks. Range poliitika on toonud kaasa massilisi arreteerimisi, kuid ka veriseid intsidente. Reutersi andmetel on alates 2025. aasta algusest ICE operatsioonide käigus hukkunud vähemalt seitse inimest, sealhulgas Mehhiko kodanik Lorenzo Salgado Araujo ja Colombia kodanik Yohan Sebastian Duran Guerrero.