USA immigratsiooniamet ICE korraldas koostöös Iraaniga migrantide väljasaatmise

USA immigratsiooniamet ICE tegi 2025. ja 2026. aastal Iraani võimudega tihedat koostööd, et korraldada väljasaatmislennud. Avalikuks tulnud kirjavahetusest nähtub, et Teheranil oli otsene sõnaõigus nimekirjade koostamisel, vaatamata kahe riigi pingelisele diplomaatilisele olukorrale.

USA immigratsiooniamet ICE kooskõlastas 2025. ja 2026. aastal Iraaniga sadade isikute riigist väljasaatmise, vaatamata Washingtoni ja Teherani vahelisele kasvavale geopoliitilisele pingele. Avalikuks saanud dokumentidest, mille avaldas riiklik Iraani-Ameerika nõukogu, nähtub, et riigid korraldasid kolm ühislendu. Need toimusid 2025. aasta septembris ja detsembris ning 2026. aasta jaanuaris, mil Iraani saadeti tagasi üle 100 inimese.

Teherani mõju nimekirjadele

Kirjavahetusest ilmneb, et Iraani diplomaadid ja ametnikud avaldasid otsest mõju väljasaadetavate nimekirjade sisule. ICE töötajad võtsid arvesse Teherani nõudmisi isegi viimasel hetkel enne lennukite õhkutõusmist. Ühes 2025. aasta augustis saadetud meilis kinnitas ICE ametnik, et lisas Iraani saatkonna palvel nimekirja uusi isikuid. Teisel korral nõudis Iraani poolne esindaja pärast kohtumist immigratsiooniametnikega manifesti muutmist ja protsessi kiirendamist.

Koostöö jätkus ka 2025. aasta juunis toimunud 12-päevase relvakonflikti ajal, mis hõlmas USA-d, Iisraeli ja Iraani. Ehkki sel perioodil massiliselt inimesi põgenes Iraanist, ei takistanud see tehnilist koostööd väljasaatmisel. Valge Maja surve oli märgatav: ICE tollane direktori kohusetäitja Todd Lyons nimetas iraanlaste repatrieerimist prioriteediks.

Kohtuasjad ja andmekaitse

Washingtoni ringkonnakohtus on algatatud kohtuasi, kus 11 iraanlasest varjupaigataotlejat süüdistavad USA immigratsiooniametit konfidentsiaalse info lekitamises Iraani võimudele. Hagejate väitel sunniti neid ICE kinnipidamisasutustes kohtuma Iraani ametnikega, kes olid kursis nende varjupaigataotluste detailidega. USA sisejulgeolekuministeerium on need süüdistused varem tagasi lükanud, nimetades neid valeväideteks.

Riikliku Iraani-Ameerika nõukogu juht Jamal Abdi märkis, et dokumentide avalikustamine kummutab väited, justkui oleks USA-Iraani konflikt olnud suunatud režiimivastasele kaitsele. «See näitab, et peamine prioriteet oli viia riigist välja nii palju inimesi kui võimalik, sõltumata vahenditest,» sõnas Abdi.