USA idufirma Apollo Atomics arendab kompaktseid aurugeneraatoreid tuumaenergia kulude langetamiseks

USA tehnoloogiafirma Apollo Atomics plaanib tuumaelektrijaamade ehituskulusid drastiliselt vähendada, keskendudes senisest kompaktsemate aurugeneraatorite tootmisele. Ettevõte kaasas tehnoloogia arendamiseks 26 miljonit dollarit ning sihib kommertskasutust aastaks 2028.

USA-s tegutsev idufirma Apollo Atomics, mille asutasid Assil Halimi ja Drew Walker, on võtnud eesmärgiks muuta tuumaenergia majanduslikult konkurentsivõimeliseks, keskendudes elektrijaamade ühe kõige mahukama komponendi, aurugeneraatori, radikaalsele ümberdisainimisele. Selle asemel, et suunata ressursse täiesti uute reaktoritüüpide väljatöötamisele, on ettevõte valinud tehnoloogilise lähenemise, mis lubab tuumaelektrijaamu märgatavalt pisendada ja muuta nende tootmise tööstuslikult skaleeritavaks.

Innovatsioon aurugeneraatorite vallas

Halimi selgitas, et enamik praegusaja tuumajaamade aurugeneraatoreid on mitmekorruselised ehitised, mida valmistatakse käsitsi iga projekti jaoks eraldi. Apollo Atomicsi lahendus on vähendada see komponent inimese mõõtu. «Me keskendume suurimale komponendile, aurugeneraatorile,» sõnas Halimi. Kasutades Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadusuuringutel põhinevat tehnoloogiat, juhitakse aurugeneraatori soojusvaheti vedelikud läbi spetsiaalse metallist ploki, mis on tihedalt täis peeneid kanaleid. See võimaldab soojusvahetust oluliselt tõhusamalt läbi viia ja vähendab kogu süsteemi suurust kuni 40 korda võrreldes tavapäraste lahendustega.

Ettevõte teatas hiljuti 26 miljoni dollari suuruse seemneringis kaasamisest, millest 5 miljonit moodustab võlakohustus. Investeerimisringi juhtis FCVC ning selles osalesid teiste seas Y Combinator, Telesoft Partners, Alumni Ventures ja Stanfordi Ülikool. Need vahendid suunatakse demonstratsioonreaktori edasiseks arendamiseks, valmistudes kommertseesmärkidel turule sisenemiseks 2028. aastal.

Apollo Atomicsi plaanide kohaselt võimaldab selline disain tuumaelektrijaamade komponente tehastes masstoota, vältides praegust praktikat, kus jaamad tuleb suures osas ehitada kohapeal. Halimi prognoosib, et ettevõte suudab 300-megavatise võimsusega jaama valmis ehitada vähem kui 24 kuuga, saavutades elektri tootmishinnaks 3 senti kilovatt-tunni kohta. See hind on suunatud konkureerimaks otse maagaasist toodetud elektriga. Ettevõte on juba valmistanud 40-kilovatise demonstratsioonreaktori MIT-is, et tõestada tehnoloogia toimivust.