USA haiglas siirdatud seaneer töötas patsiendil rekordilised 271 päeva

Mass General Brighami haiglas USA-s siirdati Tim Andrewsile geneetiliselt muundatud seaneer, mis toimis rekordilised 271 päeva. Kuigi organ tuli hiljem eemaldada, peetakse saavutust oluliseks sammuks elundite puuduse leevendamisel.

USA-s asuvas Mass General Brighami haiglas teostatud meditsiiniline protseduur on pakkunud uusi andmeid ksenotransplantatsiooni ehk teistelt liikidelt pärit elundite siirdamise kohta. Tim Andrewsile siirdatud geneetiliselt muundatud seaneer püsis funktsionaalsena 271 päeva, mis on seni teadaolevalt pikim periood sellise organi toimimiseks inimese kehas.

Geneetiline kohandamine

Eksperimendi õnnestumise võtmeks said Yucatani kääbussigadest pärit neerud, mis läbisid 69 erinevat genoomi modifikatsiooni. Need muudatused olid vajalikud inimorganismi immuunvastuse vältimiseks. Teadlased pidid eemaldama searakkude omadused, mida inimese immuunsüsteem võõrana tuvastab, lisama inimese DNA-d organi "kamuflaažiks" ning inaktiveerima seagenoomis peituvad viirused, et ennetada infektsioone.

Tee doonororganini

Andrewsile tehti operatsioon 25. jaanuaril 2025. 2. tüüpi diabeedist tingitud neerupuudulikkuse all kannatav patsient kirjeldas tollast otsust kui võimalust põgeneda dialüüsiaparaadi küljest.

«Lootus on kõige suurem asi, võimalus olla masinast vaba ja elada oma elu,» märkis ta. Seaneer funktsioneeris vahetult pärast operatsiooni, kuid oktoobris 2025 hakkasid organi veresooned kahjustuma ning siirdatud neer eemaldati. Seejärel vajas patsient 82 päeva dialüüsravi, kuni 2026. aasta jaanuaris leiti talle sobiv inimese doonororgan, mis töötab siiani.

Dr Leonardo Riella, kes töötab Mass General Brighami siirdamiskeskuses, tõdes, et olukord organite kättesaadavusega on endiselt kriitiline. Tema sõnul on ksenotransplantatsioon tulevikus üks võimalikest lahendustest patsientidele, kellel puudub elusdoonor, võimaldades seeläbi dialüüsravist mööda minna.