USA ettevõtted püüdsid Brüsselis EL-i raadamisvastast määrust nõrgendada

Keskkonnaorganisatsiooni Mighty Earth uurimuse kohaselt on USA korporatsioonid korraldanud kahe aasta jooksul ulatusliku lobikampaania Euroopa Liidu raadamisvastase määruse (EUDR) lahjendamiseks. Ettevõtted püüdsid enam kui 350 kohtumisel survestada EL-i ametnikke reegleid muutma ja jõustumist edasi lükkama.

Keskkonnaorganisatsioon Mighty Earth avaldas värske raporti, mille kohaselt on USA suured korporatsioonid ja kaubandusühendused viimase kahe aasta vältel teinud sihikindlat tööd Euroopa Liidu raadamisvastase määruse (EUDR) nõrgendamiseks. Brüsselis toimunud kohtumiste seeria eesmärk oli viivitada seaduse jõustumist ja muuta selle nõudeid leebemaks, et vältida takistusi Ameerika kaupade ekspordil.

Uurimuse kohaselt toimus ajavahemikus juulist 2024 kuni juulini 2026 vähemalt 350 kohtumist Euroopa Komisjoni ametnike ja parlamendisaadikutega. Lobitegevuses osalenud ettevõtete ja organisatsioonide hulka kuulusid teiste seas Cargill, Bunge, Mondelēz ja USA sojaubade ekspordinõukogu (US Soybean Export Council). Mighty Earthi andmetel oli kampaania erakordselt agressiivne, ulatudes kuni USA presidendi Donald Trumpi tasandini.

Poliitiline surve ja erikohtlemine

EL-i määrus keelab sisuliselt nende kaupade impordi, mis pärinevad raadatud aladelt, see puudutab veiseid, kakaod, kohvi, palmiõli, kautšukit, sojat ja puitu. Algselt pidi määrus kehtestama ranged jälgitavusnõuded, kuid poliitilise surve tõttu on selle jõustumist juba kaks korda edasi lükatud.

Erilist tähelepanu pälvis juulis 2025 Šotimaal toimunud kohtumine Trumpi ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni vahel. Pärast kohtumist väljastati ühisavaldus, milles lubati USA-le erikohtlemist, väites, et riik kujutab endast tühist riski globaalsele metsatustumisele. See tekitas kriitikat, kuna paljud USA finants- ja kaubandusettevõtted on varasemalt seotud olnud Amazonase piirkonna metsatustamisega.

Ettevõtete vastused lobitegevusele

USA ettevõtete esindajad eitavad väiteid pahatahtlikust lobitööst ja rõhutavad, et nende suhtlus Euroopa institutsioonidega oli konstruktiivne. American Chamber of Commerce to the EU esindaja kinnitas, et kohtumiste fookuses olid vaid tehnilised küsimused, sealhulgar IT-süsteemide valmisolek ja selguse loomine ettevõtete kohustuste osas. USA sojaubade ekspordinõukogu rõhutas samuti, et nad ei taotle seadusest täielikku vabastamist, vaid soovivad pikemat üleminekuperioodi, mis võimaldaks ettevõtetel reeglitega praktikas kohaneda.

USA suursaadik Euroopa Liidus Andrew Puzder on varasemalt avalikult kritiseerinud määruse mõju kaubandusele. Tema sõnul on määrus „mida müüdi kui julget lööki globaalse metsakao vastu. Tegelikkuses koormab see ettevõtteid märkimisväärsete regulatiivsete kuludega, andes samas olematu keskkonnakasu, kui seda rakendatakse riikide suhtes, kus metsatustamise ohtu pole.“