USA erukindralid protestivad Texase baasi tulistaja hukkamise teleülekande vastu

USA kõrgemad erusõjaväelased on saatnud Donald Trumpile pöördumise, milles nõuavad kavandatud hukkamise teleülekande ärajätmist. 72 endisest ohvitserist koosnev grupp hoiatab, et vaatemänguks muudetud karistus võib kurjategijast märtri teha.

Seitsekümmend kaks Ameerika Ühendriikide erukindralit, -admirali ja sõjaväeõiguse spetsialisti on avaldanud ühispöördumise, milles nõuavad administratsioonilt loobumist kavast edastada otseülekandes endise sõjaväelase Nidal Hasani hukkamine.

Erusõjaväelased rõhutavad, et nende vastuseis puudutab otseselt hukkamise avalikku kuvamist, mitte surmanuhtluse kohaldamist kui sellist. Pöördumises kutsutakse president Donald Trumpi ja Kongressi liikmeid sekkuma, nimetades otseülekande plaani «barbaarseks võimu kuritarvitamiseks». Autorite hinnangul muudaks avalik hukkamine 2009. aastal Texases Fort Hoodi baasis 13 inimest tapnud Hasani märtrina esitlemise lihtsamaks, mis on vastuolus riiklike huvidega.

Teleülekande vastuoluline olemus

Kiri rõhutab, et hukkamise muutmine meelelahutuslikuks vaatemänguks on vastuolus sõjaväelise väärikusega. «Taoline transleerimine, mis teotab inimväärikust, määrib selle läbiviiva armee ja rahvuse au,» seisab pöördumises. Autorited kardavad, et vaatemängu kasutavad USA vaenlased viha õhutamiseks, mis võib kahjustada nii Ameerika sõdureid kui ka tsiviilelanikke.

President Trump on olukorra suhtes võtnud ettevaatliku positsiooni. Pärast kaitseministeeriumi teadet, et hukkamine viiakse läbi tulistamismeeskonna abil ja seda näidatakse televisioonis, teatas riigipea esialgu toetusest. Hiljem on ta aga märkinud, et lõplikku otsust veel langetatud ei ole. «On olemas kaks vaatepunkti: kas näidata või mitte. Võib-olla teisi inimesi see hirmutab ja nad ei tee seda, mida tema tegi,» kommenteeris Trump hiljutises avalduses, lisades, et kavatseb küsimuse üle veel otsustada.

Verine taust ja kohtupraktika

Nidal Hasan, kes on palestiina päritolu USA kodanik, oli 2009. aastal Fort Hoodis major ja psühhiaater, kui ta avas tule meditsiiniliseks läbivaatuseks kogunenud kolleegide pihta. Ta põhjendas oma tegu sooviga takistada sõdurite saatmist Afganistani sõtta. 2013. aastal tunnistas 13 ohvitserist koosnev žürii ta süüdi 13 mõrvas ja 32 mõrvakatses, soovitades ühel häälel surmanuhtlust.

Viimati hukati USA armees sõjaväelane 1961. aastal, mil John Bennett poodi üles vägistamise ja mõrvakatse eest. Viimane tulistamismeeskonna poolt täide viidud surmanuhtlus toimus aga 1945. aasta jaanuaris Prantsusmaal, kui hukati deserteerumise eest süüdi mõistetud reamees Eddie Slovik. Kuigi föderaalseadused keelavad reeglina hukkamiste filmimise, on olukord militaarõiguses keerulisem, kuna Ühtne Sõjaväekoodeks ei sisalda otsest keeldu ega luba hukkamiste jäädvustamiseks.