USA erisaadikud tegid Brüsselis ettepaneku Vene gaasi impordi taastamiseks

USA presidendi erisaadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner tegid Euroopa Liidule ettepaneku suurendada Vene gaasi oste ja taastada selle transiit läbi Ukraina. Euroopa Liidu ametnikud lükkasid ettepaneku tagasi, mis oli esitatud osana laiemast rahuplaani kavast.

Donald Trump saatis oma erisaadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner Brüsselisse, et teha Euroopa Liidu ametnikele ettepanek suurendada märkimisväärselt Venemaa maagaasi sisseostmist. Saadikute esitatud kava nägi ette ka Ukraina transiidikraanide avamist Vene gaasi jaoks, mida Ukraina on pärast täiemahulist sissetungi vältinud.

Euroopa Liidu esindajad lükkasid USA ettepaneku tagasi. See algatus oli osa laiemast rahuplaani visioonist, mida Washingtonis ette valmistatakse ning mille eesmärk on väidetavalt leevendada energiapoliitilist survet.

Gaasitarnete taastamise motiivid

USA saadikud väitsid, et Vene maagaasi ekspordi taastamine Euroopasse oleks kasulik kõigile osapooltele. Nende hinnangul vajaksid Ukraina ja Euroopa poliitikud sellist leevendust: Ukraina taastaks transiiditasudest kaotatud tulu, mis ulatub miljardi dollarini aastas, ning Euroopa juhid saaksid leevendada kodanike rahulolematust kasvavate energiahindade pärast.

Mõned Euroopa ja Ukraina ametnikud on aga ettepaneku suhtes umbusklikud, kahtlustades, et USA soovib Vene gaasi naasmist turule osaliselt isiklike huvide tõttu. Kahtlustatakse, et Washingtonil võib olla soov saada osa gaasiekspordi tuludest. Euroopa sõltuvus Vene gaasist on alates 2021. aastast drastiliselt vähenenud: kui toona moodustas see 45% liidu nõudlusest, siis 2025. aastaks langes see 13%-ni.

Surve naftatöötlemistehaste ründamisele

Diplomaatiliste pingete taustal on Donald Trump jätkanud survet Ukrainale, et peatada rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste pihta. USA president väidab, et need rünnakud kergitavad diislikütuse hindu globaalsel turul, sealhulgas Ameerika Ühendriikides.

Samas tuleb märkida, et kütusehindade tõusu peamine põhjus on tegelikkuses USA ja Iraani vahelised pinged ning Hormuze väina blokeering. Lisaks on Trump hoidunud uute sanktsioonide kehtestamisest, põhjendades seda vajadusega säilitada avatud kanalid läbirääkimisteks.